Oli kuningavõimu veendunud vastane. Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara ja jäi pimedaks, just siis kirjutas ta oma suurteose, religioosse poeemi ,,Kaotatud paradiis". Aineseks Vana Testamendi Esimene Moosese raamat, tegelasteks esimesed inimesed Aadam ja Eeva, Saatan, Jumal, Jumala poeg, peainglid Gabriel, Rafael ja Mikael. Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks. Jumal annab inimesele armu, kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast
6. Jumal suhtleb inimestega läbi prohvetitega. Prohvet on see, kes annab teada inimestele jumala tahtest. Kui nad ei tee seda, järgneb tagajärg. Prohvet on hoiataja. 7. Mooses on suurim prohvet. Tõi rahva välja Egiptuses vangistusest. Peetakse rabidest kõige suuremaks. 8. pühakiri on Jumalikku päritolu (Toora) 9. Toora on muutumatu. Tekkinud on liikumisi, et kaasaegses maailmas ei ole mõne Toora õpetuse jaoks enam kohta. Aegunud. 10. Jumalik teab kõike. Jumalik ettehooldus. 11. Jumalik karistus. Kõik hea saab tasutud, halb karistada. 12. Usutakse Messia tulekusse. Tuleb isik, kes seab kõik korda. Taevariik tuleb maapeale. Messiaid tuntakse mitmeid: vale-messiad (inimesed, kes ütlevad, et nemad tulid, oma järgijaskond) kõige tuntum naatsareti-Jeesus. 13. Usutakse surnute ülestõusmisesse. Sarnasusi kristlusega. Jumal lõpetab kord päeva, tuleb kohtupäev, kus mõistetakse kohut elavate ja surnute üle. Iseloomulik ka islamile ja kristlusele.
ühtse jumala väljendustena, Zeus-logos`e avaldustena. Teda omakorda mõisteti aga sisemise mõistuspärase jõuna, mis juhib maailma. Sellist jumala ja maailma vahekorra käsitlust, kus jumalat mõistetakse mitte välise, teispoolse, vaid maailmast lahutamatu algena, on hiljem hakatud nimetama panteismiks. Stoikute füüsika kõige iseloomulikumaks küljeks oli aga õpetus sellest, et maailma-protsess on oma kulgemises paratamatu. Ühelt poolt pidi selles ilmnema küll jumala ettehooldus, pronoia (lad. k. providentia), mis on kujundanud siin maailmas kõik inimese jaoks parimal viisil. Teiselt poolt avaldus see ettehooldus inimese jaoks aga maailmaprotsessi vääramatusena, mida stoikud kreeka keeles märkisid terminiga heimarmene, mida ladina keeles aga tähistati sõnaga fatum. Seda stoa õpetuse külge on kirjeldatud ka hiljem moodustatud terminiga fatalism, mis tähistab õpetust inimese käekäigu ettemääratusest
Keldi, germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused. Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga. · Retrospektiivsus (tagasi vaatama). · Kasvatuslik suunitlus. Seotus religiooniga: 1)Jumalakeskus Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu ülim eesmärk. 2)Kreationism Jumal on loonud maailma ei millestki. 3)Providentialism (ettenägemine, ettehooldus) - Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus. 4)Revelatsionism (ilmutus) Kõige usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus. Retrospektiivsus: 1)Valitseb veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium
Asjatu oleks siiski kõnelda loomevaba kehtestada, siis Eestis keerustas seda probleem, dusest. Kui võrrelda väliseesti ja kodueesti kuidas suhtuda minevikku kaduvasse Eesti aega autorite tekste, siis ilmneb vägagi selge vahe. ja olevikus valitsevasse, üldjoontes Kodueesti autorid, keda piirasid nii parteiline vastumeelsesse Nõukogude ehk Vene võimu. ettehooldus kui isiklikud psühholoogilised Undi minategelases tekitavad nooruslikku trotsi motiivid, olid sunnitud eesti rahva kallal toime nii nõukogulik koolisüsteem, iseseisvusaega pandud ja pandavat vägivalda kokkuvõttes taga igatsev vanem põlvkond kui ka mõnes ikkagi kas välja vabandama või isegi õigustama inimeses veel säilinud usk Jumalasse.
Ma küsin, kas on iial kuuldud, et mõni vaba metslane oleks kas või ainult mõelnud oma elu üle kurta või kavatsenud endale lõppu teha. Kahandagem siis oma kõrkust, kui otsustame, kummalt poolelt võib leida tõelist armetust. Seevastu pole küll keegi armetum metsinimesest, kes on vaimuvalgusest pimestatud ja kirgedest piinatud ning arutleb enda omast erineva olukorra üle. See pidi küll olema äärmiselt tark ettehooldus, mis lasi talle potentsiaalselt omistatud võimetel areneda üksnes nende juhtude varal, mil neid tuleb rakendada. Nõnda ei muutu võimed enneaegu ülemääraseks ega koormavaks, ent vajaduse korral ei jää ka hiljaks ega osutu kasutuks. Üksainus instinkt tagas inimesele kõik, mida ta vajas elamiseks loomuseisundis. Haritud mõistuses seevastu ei leidu midagi peale selle, mida inimene vajab eluks ühiskonnas. Esmapilgul näib, et loomuseisundis, kus ei tuntud mingeid inimestevahelisi
· Thomas Aquinost (1225-1274): Meie mõistus käib · Seotus religiooniga õiget teed üksnes usust valgustatuna. See tähendab usu ja mõistuse harmooniat. · 3. Providentialism (ld. Providentia "ettenägemine, · Usu ja mõistuse probleem ettehooldus". Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus. · 3. Mõistan, selleks et uskuda (ld. Intellego ut · 4. Revelatsionism (ld. Revelati "ilmutus") Kõige credam). Pierre Abelard (1079 1142) leiab, et usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus. inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. · Seotus religiooniga · Universaaliate probleem
annaabi.ee 
