F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk")
ulatas linnutiivana läbi Su vägi, sest Sa tulid surmast kui see, kes võõrasse paika hämara tulles tukkuma jäänd ("Suur Reede") KOKKUVÕTE Uku Masing on tuntud polüglotina, luuletajana, teoloogina, folkloristina, orientalistina, tõlkijana, etnoloogina ning erakliku ja erandliku mõtlejana, kes tegeles nii maalikunsti, kalligraafia kui ka botaanika ja palju muuga. Selle kõige juures oli ta võimeline lugema raamatuid 65 keeles ja tema luuletuste arv küünib mitme tuhandeni, millest ta ise on kokku pannud 12 kogu. 16 KASUTATUD KIRJANDUS http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6534/1/kuusk_kylliki.pdf http://my.tele2.ee/svenvabar/masing.pdf
Ansambel viljeles ehedat rahvalaulu ja rahvapillimuusikat Esitati ka leedu, läti, vene, liivi, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome muusikat. Eheda rahvamuusika saavutamiseks tegid nad eeltööd muuseumifondides. Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. Ansambli kunstilised juht oli olnud Igor Tõnurist, (sündinud 1947) kes oli Eesti etnograaf. Ta on lõpetanud Moskva Ülikooli ajaloolase–etnoloogina 1969. aastal ning alates 1972. töötab ta Ajaloo Instituudis. Ta on uurinud ka eesti rahvapille. Leegajus oli 1977. aastal NSV Liidu talitlusfestivali laureaat. ’’Simmanilood’’ Leegajuselt (vinüülplaadi ümbris) Leegajus mängimas ’’Tõsine’’ muusika EV ajal Eevald Aav on 07.03.1900. Tallinnas sündinud ja surnud 21.03.1939. Eesti helilooja ja koorijuht
Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel
Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel
annaabi.ee 
