fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU angulus sphenoidale, - KIIRLUU NURK frontalis,- OTSMIKU (NURK) occipitalis, - KUKLALUU (NURK) mastoideus NIBUJÄTKE (NURK) margo sagitalis, -SAGITAALSERV
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad,
b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major mediaalne - os palatinum lamina perpendicularis ülemine - corpus ossis sphenoidalis
umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked (processus zygomaticus), mille välispinnalt algab oimujoon (linea temporalis). Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale),
Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga, Vahekiiruluu Os interparietale asetseb koljulael mediaantasandis kukla- ja kiiruluu vahel) Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste Sõelluu Os ethmoidale (paariline) (Lamina cribrosa), Silmakoopaleste (Lamina orbitalis) (õhuke kitsas luu ninaõõne põhjas tagasõõrmete Sahkluu Vomer vahel, ühendab koljubaasi ninaõõne põhjaga) Põhikiilluu Os basisphenoidale Keha (Corpus), Tiib (Ala), Tiibjätke (proc. Pterygoideus)
Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv
supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N. ethmoidales posterior: läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta 2) N. ethmoidales anterior: läbib canalis n. ethmoidalise kaudu eesmisse koljuauku ja sealt ninaõõnde. Sisemised ninaharud innerveerivad ninaõõne eesmist osa, eesmiste sõelluurakkude ja otsmikuurke limaskesta. Lõppharuks on r. nasalis externus, innerveerib nahka ninaseljal 3) N
annaabi.ee 
