CH 3 CH 2 OH +3O 2 2CO 2 +3H 2 O b) oksüdatsioon toimub järgmise skeemi kohaselt: O O etanool etanaal etaanhape 2) Etanool on hästi nõrk hape ja indikaatorite värvust seetõttu ei muuda. Sellest tulenevalt reageerib etanool aktiivsete metallidega: Hape + metall sool + H 2 2HCl + 2Na=2NaCl+H 2 Alkohol + metall sool + H 2 2 CH 3 CH 2 OH + 2Na 2CH 3 CH 2 ONa + H 2 Na-etanolaat alkoholaat NB! Metall asendab ainult OH-rühma H-aatomi! 3) Väävelhappe (H 2 SO 4 ) juuresolekul saadakse etanoolist eeter (dietüüleeter) Kahest etanoolist 1 mool eetrit: CH 3 CH 2 OH *kahepeale annavad ära ühe vee CH 3 CH 2 O H CH 3 CH 2 - O - CH 2 CH 3 + H 2 O Etanooli ja teiste alkoholide tootmine - saadakse sahhariide sisaldavatest ainetest: o kartul, teravili tärklis
alkoholaat Alkoholi sool Hüdrofiilsed tahked ained 1.) reag. veega: Saadakse alkoholide reag. ROMe Järelliide –olaat C2H5ONa + H2O → C2H5OH+ NaOH leelismetallidega: C2H5ONa 2.) reag. halogeenoalkaaniga: 2C2H5OH+2K → 2C2H5OK+H2 Naatrium-Etanolaat C2H5ONa+CH3Cl → C2H5-O-CH3 + NaCl eeter Järelliide –eeter • madal keemistemperatuur C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, Saadakse alkoholi ja halogeeniüh. ROR´ CH3OC2H5 • kergesti lenduv seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. Reageerimisel 1) Alkoholi sooladest eetri saamine:
· On veidi veest kergem Keemilised omadused 1. Etanool on hästi hästi nõrk hape, kuna dissotseerub(laguneb) vähe. Anorgaanilisest keemiast on teada HCl H + Cl Alkohol on sama lugu CH3CH2O/H CH3CH2O+H 2. Kuna alkohol(etanool) on hape, siis ta reageerib aktiivsete metallidega ja alustega tekib sool (2HCl + 2Na = NaCl + H2) Etanool + metall sool + H2 2CH3CH3OH + Na 2CH3CH2ONa + H2 (Naatrium etanolaat) !!!!!! Metall asendab ainult hüdroksüülrühma(OH) vesiniku aatomi. Hape + alus = sool + vesi CH3CH2OH + NaOH = CH3CH2Na + H2O 3. Etanool põleb CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 4. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta loovutab etanool oma molekuli koostisest vett dehüdraarub Etanool: katalüsaator eteen + H2O temperatuur Eeter + H2O Harjutused 1. Nimetused a. OH propaan 1 ool b
-OMe -olaat C2H5ONa Hüdrofiilsed tahked Saadakse alkoholide reag. Alkoholaa 1.) reag. veega: C2H5ONa + H2O ained leelismetallidega: C2H5OH+ NaOH Naatrium- t etanolaat 2C2H5OH+2K2C2H5OK+H2 2.) reag. halogeenoalkaaniga: CnH2n+1ONa C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + R-OMe NaCl Alkoholi sool
ülejäänud vähelahustuvad (väheneb reas Cl- - Br- - I-) Hapetest reageerib kergesti HNO3-ga → Tl(NO3)3, aeglasemalt H2SO4-ga, HCl-ga väga aeglaselt (tekib TlCl kaitsekiht) Kuumutamisel reageerib lihtainetega: S, Se, Te, P (→ Tl(I) ühendid), As-ga sulandub ühendit moodustamata Ei reageeri: H2, N2, NH3, C, Si, B, kuiva CO2-ga Tl soolad reageerivad paljude orgaanil. ainetega, moodustades alküül- ja arüülühendeid, kelaate jpm. Reageerib etanooliga → etanolaat, mis hüdrolüüsub veega (nagu leelismetallide etanolaadid): TlOC2H5 + H2O → TlOH + C2H5OH TlOH on kollakas leeliseline aine, mis reageerib CO2-ga, söövitab klaasi (nagu NaOH) Tl(I) ühendid on üldiselt püsivamad kui Tl(III)ühendid Tl(III) ühendeid saadakse sageli Tl(I) ühendite oksüdeerumisel, näit. TlCl + Cl2 → TlCl3 (kloorivesi) Paljudes ühendites esineb Tl üheaegselt kahes erinevas oksüdatsiooniastmes, näit.
annaabi.ee 
