Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"estniska" - 7 õppematerjali

Första lektion-esimene tund
2
docx

Första lektion: esimene tund

Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel Talar du svenska? Pratar du svenska? Kas räägid rootsi keelt? Vad talar du?Vad talar du för språk? Mis keelt sa räägid? Talar du estniska eller tyska? Räägid sa eesti või saksa keelt? Jag kommer från Tyskland, men jag kan estniska också. Ma olen Saksamaalt pärit, aga oskan ka eesti keelt. Jag talar engelska och [o:] rysska. Ma räägin inglise ja vene keelt. Engelska, rysska, tyska, franska, polska, svenska. 5) Var bor du? ­ [Var bur dü] Kus sa elad? Jag bor i Estland, i Tallinn, på Karu gatan. Ma elan Eestis, Tallinnas, Karu tänaval.

Keeled → Rootsi keel
14 allalaadimist
Uppsats om mig
1
doc

Uppsats om mig

Skriv också om varför du studerar svenska och varför du vill gå den sommarkurs du söker till. Nämn också vilka läromedel du haft och vilken litteratur du läst på svenska, och de svenska intresseområden du har. OBS! Du bör skriva en hel sida! Uppsats om mig Jag heter Regina och jag är 22 år gammal. Jag bor i Estland on studerar i universitetet i Tallinn. Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig. Där bor min familj: mor, far och bror. Förra året bodde jag i Sverige, i Stockholm. Jag var personlig assistent och hjälpte en pojke. När jag bodde i Stockholm sen läste svenska på SFI kurs (6 månader). Jag har många svenska och estniska kompisar i Sverige. Efter det jag

Keeled → Rootsi keel
5 allalaadimist
Presentation om Estland
14
ppt

Presentation om Estland

Estland En allmän bild av Estland Område: 45227km² Omr de: 45227km² Befolkning: ungefär 1,3miljoner Huvudstad: Tallinn Modersmål: estniska Valutaenhet: Estnisk kron Nationel blomma: Nationel få f gel: svala Nationel flagg: blå-svart-vit Den högstapunkten: Suur Munamägi(318m) 10 skäl att besöka Estland Mycket vackert Gamla Stad(Reval) KUMU Songfestival Vackrastrander i Pärnu Peipsi sjö UniversitetsstadTartu (Torpat) Haanja högland Suur Munamägi Valgedaami päevad(Vit damdagar) PÖFF 1. Mycket vackert Gamla Stad (Reval)

Keeled → Rootsi keel
10 allalaadimist
Eestlased Rootsis- ajalugu-rahvuslik tegevus-globaalne koostöö
17
odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

võimalikult palju ära tuua. Nii oli paadi meeskondi, kes tagasi pöördusid omaste ja sõprade järele. Juba varakult enne suurt põgenemist olid Stokholmis ausuvad eestlased ja lätlased rootslaste abiga otsinud kontakte ja võimalusi Baltikumi evakueerimiseks Saksa ja hiljem Vene okupatsiooni alt. Kui Soome ­ Vene rahu tõttu suuremate laevade saatmine Soomest võimatuks osutus ja olukord 4 kiiresti ohtlikuks muutus, otsustas Estniska Hjälporganisatsionen tegevusse astuda. Moodustati vastav staap, kuhu kuulusid A. Rei, A. Horm, K. ja J. Scheel, A. Treiman, A. Veske ja R. Schmuul. Eelmiste ülesandeks jäi võimaluste ja lubade muretsemine ja majandusliku aluse loomine, viimane, R. Schmuul, jäi kogu aktsiooni tegelikuks korraldajaks. Erikomitee startis rahakorjamisega peamiselt humanistlikelt ja kiriklikelt organisatsioonidelt ja eraisikuilt. 12 päevaga saadi kokku 47000:- krooni.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
August Rei
9
doc

August Rei

Lisaks oli August Rei Bekkeri tehaste hooldaja alates 1929. aastast. 6 Tegevus paguluses. August Rei põgenes 13. juulil 1940 Moskvast Riia kaudu Stockholmi. Paguluses tegutses August Rei Eesti iseseisvuse järjepidevuse kandjana ja oli asutajaliige mitmetele eestlust hoidvatele ja eestlasi abistavatele organisatsioonidele. Aastatel 1941­1944 oli Rei Eesti Abistamisorganisatsiooni (Estniska Hjälporganisationen) esimees, tegeledes eestlaste põgenemise korraldamisega koos Eesti Komiteega 1944. Ka Eesti Komitees ja Balti Komitees oli Rei asutajate hulgas, esimeses neist ka juhatuse liige. Rei oli ka Eesti Rahvusfondi asutajaid, ühtlasi oli ta selle esimees 1946­1949 ning esimene auliige. Eesti Rahvusnõukogu asutajana oli Rei selle esimees 1947. aastast kuni surmani 1963. aastal. Rei oli ka Eestlaste Koostöö Keskuse esimees. Just Eestlaste Koostöö Keskus oli koos

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK
20
docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

Vihuri (Saaremaa praost 2001­2015) kolumn portaalis Objektiiv kannab pealkirja "Kapo kui Eesti-vastane organisatsioon" (13. 04. 2016). Kapo võttis KGB-lt üle tehnilisi vahendeid ja asjatundjaid, aga ta sai kaasa KGB tehnika ka laiemas tähenduses: vaate, mille järgi poliitiline opositsioon (eriarvamusel olek) on riigivaenulik (dissidentlik) ning kuulub jälitamisele ja hävitamisele. Valik kriitikat Rootsi Eesti Päevalehe (Estniska Dagbladet) siinsetele lugejatele avaldab muljet, kui söakalt kirjutavad tolles lehes kodumaised ajakirjanikud ja asjatundjad. Prof. Peeter Järvelaid tuletab artiklis "Vargusest kultuuriliselt ning poliitkorrektsuseta" (EPL-ED 13.04.2016) meelde riigi (maksumaksjate) ülisuurte rahasummade vähimagi vastutuseta raiskamist, kokkuvõtteks tõdemus: "... 8 / 20 korruptsiooni puhul on kõrvalmõjuks suur kahju ühiskonna kõlblusele tervikuna."

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

..” (1989), oli soome džässis, nagu meilgi, sel ajal valitsevaks kujunenud svingstiil. Ka repertuaar oli suures osas sama. Seetõttu oli jam sessioonide korraldamine lihtne, aga ka põnevam. 268 E. Lindström on hoolimata kõrgest east aktiivselt tegev Soome džässielus, tegutsedes džässikirjastajana, konsultandina ja juhtides tema enda poolt asutatud noorte Soome džässmuusikute toetusfondi. 269 “Estniska stjärnmusiker här!” YAM 1943, nov/dets, 12; kõikide YAM’is ilmunud Eesti muusikute kohta kirjutatud artiklite autorid on teadmata. 270 Artiklis on paar viga nimede kirjutamises: peab olema Oskar Vichmann ja E. Õunapuu. Peale selle teame, et samal ajal olid Soomes ka E. Kõlar ja E. Kabal, keda selles artiklis millegipärast ei mainita. 271 “Jaakko Vuormaa bildar eget band!” YAM 1944, jaan., 6. 272 “Swingson & Artie recensera..

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun