Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. leidumine Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono ja polüküllastamata rasvhapped. Lipiidid koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist. Nt. fosfolipiidid esinevad rakumembraani koostises. Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe, kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini
asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Soovitatav on toidurasvadega katta 2530% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures küllastunud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhappe) osatähtsus võib olla kuni 10%, millest kuni 1% võib olla transrasvhappeid. Monoküllastumata rasvhappeid (olehape jt) võib olla 1015%,
Lipiidid sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhappeid. Loomsetes, põhiliselt tahketes lipiidides on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes lipiidides (vedelad õlid) aga mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, mistõttu peab neid saama toidust. Neid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks e. essentsiaalseteks rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on á- linoleenhape ja linoolhape. Kaksiksideme asukoha järgi metüülrühmapoolsest otsast jagunevad rasvhapped omega-3, omega-6 ja omega-9 rasvhapeteks. Mõned polüküllastamata rasvhapped (n. arahidoonhape) on vajalikud prostaglandiinide ja teiste koehormoonide sünteesiks. 88 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks ( essentsiaalseteks). Inimorganismi jaoks on asendamatuid aminohappeid 8. Asendamatuid aminohappeid peab inimorganism saama toiduga. Asendatavate aminohapete sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Aminohapete (AH) koostis, hulk ja järjestus valgu polüpeptiidahelas määravad antud valgu struktuuri, füüsikalis-keemilised omadused, biofunktsioonid. Iga valgu koostises on: · teatud hulk AH-jääke · AH on paigutatud ranges järjestuses
ühendi (tsink + fütiin) moodustumise tõttu ja tihtipeale on imendumine ka otseselt häiritud (düs-bakterioos, soolehaigused, sooleparasiidid jne.). Teiseks kuuluvad riskigruppi inimesed, kelle organism ühel või teisel põhjusel tsinki kaotab. Nii võivad tsingi organismist välja tõrjuda mitte ainult sinna sattunud saastajad (rasked metallid, mõningad ravimid), vaid ka selliste elementide üleküllus, milliseid peetakse essentsiaalseteks, s.o. eluliselt vajalikeks (vask, kaltsium). Lõpuks moodustavad veel ühe ja seejuures peaaegu suurima riskigrupi need inimesed, kelle tsingivajadus on suurem. Väga palju tsinki vajavad rasedad ja rinnaga toitvad naised. Raseduse aegne tsingi vaegus on ähvardav oht, milline realiseerub tihti toksikoosi, lapse enneaegse sünni, varajase sünnituse, nõrga või haige lapse ilmaletulekuga. Kõik haiged, kes
annaabi.ee 
