ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt; grammatika staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks
Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine.
Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine.
–materiaalne (causa materialis - mateeria) – õiged sõnad –formaalne (causa formalis – olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda –tegevuslik (causa efficiens – väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid –lõplik (causa finalis - eesmärk) - terviklik mõte. Põhilised modused •Mõista grammatikat tähendab mõista selle tähistamise vorme (modi significandi) •Modi essendi – olemise vormid; see kuidas asjad tegelikult on •Modi intelligendi – mõistmise vormid; see, kuidas inimmõistus asjadest aru saab •Modi significandi – tähistamise vormid; see, kuidas grammatika asju käsitleb see jaotus vastab täpselt Aristotelese ettekujutusele tunnetusest kui vaheastmest maailma ja sõnade vahel Mitmust saab jagada, ainsust ei saa (Erfurti Thomas) Keeleuniversaalid •Olulisim keelefilosoofide teema keskajal.
seotud vormi ja mateeria terviklikkusega, kuid on õpetada "ingelliku õpetaja meetodi, õpetuse ja substantsist eristatav. printsiipide kohaselt". · Ontoloogia · 1983 a. antakse sama soovitus. · Vorm ja mateeria ei ole iseenesest olevad. Nad on see, mille läbi olev on, mis ta on. · Olemine on printsiip, mille läbi olev alles olev on. Olemisakt (actus essendi) muudab oleva olevaks. · Varaskolastika · Tomistliku ontoloogia põhiliseks mõtteks on kogu · Anselm Canterbury'st olemise täiuslik kord. · Wilhelm Champeaux · Kõigi loodud asjade juures on tegemist olemise ja · Pierre Abelard olemuse erinevusega. · Anselm Canterbury'st · Üksnes Jumala juures langeb olemus ja olemine 1033-1109 kokku
annaabi.ee 
