"The Word of Yahweh" ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast Suurem töö 193840 oli kirjastuse "Loodus" Suure Piibli teksti redigeerimine ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid"
rahvakirjanik (1981), Juhan Liivi luuleauhind (1967; 1987), Friedebert Tuglase novelliauhind (1977), avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum (2006) Uku Masing (1909-1985) l Oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog l Samuti oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga l On kirjutanud draamasid, luulet, proosat, tõlkinud erinevaid raamatuid ning avaldanud esseistlikke ja teaduslikke töid l Looming: luuled "Neemed vihmade lahte" (1935) ja "Džunglilinnud" (1956), novell "Anatoti prohvet" (1934), draama ulmenäidend "Palimplastid" (1995) Friedebert Tuglas (1886-1971) l Oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik l Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad l Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks l
Arbujad. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. Ekspressionism püüab otsida väljundit inimese kannatustele. Kirjanduses püüti näidata inimest kriisisituatsioonis - tüüptegelased olid mees, sõdur ja naine. 33.Luule I vabariigi ajal (oska nimetada zanre ja esindajaid)- 1920-ndatel ilmub palju esseistlikke ülevaateid luulest, esile hakkab kerkima lüroeepika, murdeluule. Modernistliku suuna esindajana kerkib esile J.V. Barbarus püüab luulesse tuua teaduse ja tehnika terminoloogiat. 34.Üldine ülevaade kultuuri- ja kirjanduselust I vabariigi ajal - vt tunnikonspekt!! Mõisted: sümbolism- Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Tekib 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas. Tugineb dualismile väidab, et reaalsuse taga on veel teine tunnetatav maailm. Mateeria ja teadvus on lahus
aimekirjandusega. Nii ilu-, teadus- kui aimekirjandus on aga loodus- kirjandusest laiemad mõisted, mis kattuvad omavahel vaid osaliselt. Ameerikast alguse saanud ökoloogilise kirjandusuurimise traditsioo- nide kohaselt võib looduskirjandust määratleda kas laiemalt, kui kõik- võimalikke loodust sõnalises vormis kirjeldavaid tekste, sealhulgas välimäärajaid, käsiraamatuid, memuaare, ilukirjandust jm (Lyon 1996: 278), või kitsamalt, kui esseistlikke proosatekste, mis põhinevad kirjutaja edasiantavail loodusteaduslikel teadmistel ja eeldatavasti reaalselt aset leidnud looduskogemustel (Armbruster, Wallace 2001: 2). Materjali pii- ritlemise ja selguse huvides keskendub siinne vaatlus eesti looduskir- jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1. Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel. 2
mässuni. Nõukogude-aegses kirjanduses kasutatakse selle kohta terminit rõhumine jm tugevaid väljendeid okupeerija kohta. Vildel on ajaloolase lähenemine oma teemale: ta analüüsib seadusi („Mahtra sõda“), mis olid talurahvaseaduse head ja halvad küljed – see pole aga ilukirjaniku töö, vaid hoopis ajaloolase. Vilde püüab põhjuseid võimalikult objektiivselt, süstemaatilise teaduslikult läheneva analüüsiga kirjeldada. Vilde kirjutab esseistlikke lõike, ei jäta oma arvamust avaldamata. Ajaloosündmuste daatumite paikapanemine toonitavad faktoloogilist poolt – nende kaudu loob Vilde tegelikkuse efekti. Kui romantismi kese on kujutlusvõime, siis realismi kese on allikmaterjal. Vilde kasutab dialoogides rahvakeelt (natuke murdeline, kasutab kõnekäände, vanasõnu, laulusalme jpm), mille kaudu püüab Vilde toonaste keelevalikute kaudu tabada kaasaegset olustikku
aastate algul omamoodi tühimiku ja mõjus teoste kunstilisele tasemele. Kirjandus muutus lihtsakoelisemaks. Tohutult suurenes meelelahutusliku kirjanduse osakaal ja seda eriti tõlkekirjanduse osas. Kuigi erinevat kirjandust on rohkem kui kunagi varem, on lugejaskond vähenenud. 1986. a hakkas ilmuma kirjandusajakiri Vikerkaar, edasi ilmus Looming. Tekkis hulk erakirjastusi (Tänapäev, Ilmamaa, Varrak, Tuum jpt). Hakati välja andma kõrgkultuurilisi esseistlikke ja filosoofilisi sarju (Ilmamaa "Eesti mõttelugu", "Avatud Eesti raamat"). Kõige kiiremini toimusid luulemuutused. 1980. aastate punkbändide mõjul kujunes punkluule (Tõnu Trubetsky, Villu Tamme), mida iseloomustasid anarhistlikud lähtekohad, väikekodanliku heaolu kriitika, räme keelekasutus. Enne 1980. aastate teist poolt see ametlikku kultuuri ei sobinud, kuigi just Nõukogude keskkond aitas kujundada eesti punki.
annaabi.ee 
