Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Kõige tavalisemad probleemid unetus, raskused magamajäämisega või katkendlik uni öösel. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist, kuid unetus võib süveneda kui inimene oma probleemiga ei tegele. Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Tavaliselt kui inimene vananeb, vajab ta järjest vähem und. Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavus". Otseselt "mõõta" une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Aju üheks peamiseks tööks on see, et ta loob endas ümbritsevast maailmast virtuaalse koopia, mis ongi oma olemuselt seotud teadvuse tekkimisega. Näiteks unenägude kogemused on kui aju loodud virtuaalreaalsused. Selleks, et seda teha, peab aju suutma informatsiooni kokku sõlmima, sest ajus on info ,,laiali killustatud". Näiteks objekti kuju, suuruse ja värviga tegelevad aju erinevad piirkonnad. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
