See võib valla pääseda ja teha suurt kahju, kuid sama hästi võib see ka puhastada, uunedada, kaitsta ja kõneleda hingejõust. Tule positiivne sümboolika seondub ka avatuse, teadlikkuse, valguse ja inspiratsiooniga. ÜLDISEMAID VÄRVIDEGA SEOSTATUD TÄHENDUSI: Punane tähendab maad, energiat ja elujõudu. Seda värvi ühendatakse selliste tugevate tunnetega nagu armastus, viha ja seksuaalsus. Sinine on vee ja taeva värv, mis sümboliseerib vabadust, vaimsust, intuitsiooni ja mõistust. Roheline sümboliseerib loodust, kõige uue algust, kasvu ja vaimset elu. Kollane on päikese, taipamise ja vaistude värv. Lilla on mõtisklemise ja vaimsuse värv, mis viitab kõrgemale teadvusele. Must on leina värv. Valge puhtuse ja süütuse värv.
mäletame. Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis. Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel
jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti tähtis veel ka ärrituse tähendus. UNEHÄIRED Aastaid tagasi olid unehäired selline terviseprobleem, mille ravimiseks puudusid vajalikud teadmised. Tänapäeva meditsiin on aga niivõrd arenenud, et unehäirete efektiivne ravi on täiesti võimalik. Enamik
Põltsamaalt M. Luu poolt kirjapandud teadete järgi, tuleb luupainajat salaja tapetud inimese hingeks pidada. Selliseid hingi ei võeta taevasse ega põrgusse vastu, vaid nad rändavad igavese juudi moodi õhus edasi, tahtes inimestele kätte maksta seda kurja, mis neile tehtud. Kuidas peletada luupainajat? Et luupainajaks ei käi lihast-verest inimene, vaid temast eraldunud hing, siis ei peata teda ükski uks ega lukk. Tavaliselt tuleb tont öösel, kui ohver magab. Luupainaja vastu aitab mõne paikkonna uskumuse järgi see, kui teda puust vestetud pussiga visata. Mõnel pool soovitatakse aga kõik majapraod pihlakapuust pulkadega kinni taguda (pihlakas on vanarahva püha puu). Samas ei pruugi luupainaja siis enam majast välja pääseda. Kasulik olevat välja uurida, kes on see kuri inimene, kes sul luupainajaks käib. Kui tema nime hüüda, jätvat tont ohvri rahule. Veel aitavat magades käte-jalgade ristihoidmine
sümbol. Tuli- on hea teenija, kuid halb isand (ütleb vanasõna). See võib valla pääseda ja teha suurt kahju, kuid sama hästi võib see ka puhastada, uunedada, kaitsta ja kõneleda hingejõust. Tule positiivne sümboolika seondub avatuse, teadlikkuse, valguse ja inspiratsiooniga. Punane- tähendab maad, energiat ja elujõudu. Seda värvi ühendatakse selliste tugevate tunnetega nagu armastus, viha ja seksuaalsus. Sinine- on vee ja taeva värv, mis sümboliseerib vabadust, vaimsust, intuitsiooni ja mõistust. Roheline- sümboliseerib loodust, kõige uue algust, kasvu ja vaimset elu. Kollane- on päikese, taipamise ja vaistude värv. Lilla- on mõtisklemise ja vaimsuse värv, mis viitab kõrgemale teadvusele. Must- on leina värv. Valge- puhtuse ja süütuse värv (Kaldoja 1991). 4 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?
unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama, et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti tähtis veel ka ärrituse tähendus. Sääraste nähtuste puhul kus magaja ärkab kas sellepärast, et antud ärritus omab tema jaoks erilist tähendust, või sellepärast, et ta on varem otsustanud ärgata antud ajal, tahaks paista, nagu ei magaks
Une ajal näevad inimesed ja mõned loomadki unenägusid. Nende olemust pole uuritud piisavalt ning puudub ühtne seisukoht. Peamisteks unenägude alusteks on üldarvamuse kohaselt inimese soovid ja mõtted päevasündmuste kohta, tulevikku inenäod tõenäoliselt ei ennusta. Hoolimata sellest, et unenäod pole just kõige päevakohasem teema, on siiski pööratud tähelepanu ka olukorrale, mil inimene saab unes teadlikuks sellest, et ta parajasti magab, ning on palju juhtumeid, kus magaja oskab seda ja ära kasutada. Teadlikul unel on mitmeid praktilisi külgi, nagu hirmudele vastu seismine ja avaliku esinemisega harjumine. Samuti võib leevendada ka õudusunenägude nägemist. Võimaluse korral peaksid kõik leidma endale aega magamiseks. Nädalavahetusel puudu jäänud une tasamagamine ei ole sama, mis igal hommikul reipana ja puhanuna ärgata. 10
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad mid
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und.
docstxt/15595977048879.txt
seltskonda, või olete teistest halvemad. Unenäod on kindlasti ühed huvitavamad nähtused inimese ja ka loomade elus. Järgmisele uurijale soovitaksin jätkata minu teemalist uurimistööd ning teha ka uurimist näiteks teemal "Unenäod loomade elus", kui see isegi võimalik oleks. 5 Kasutatud kirjandus 1. Powell, Rosalind 2001. Unenäoteraapia. Egmont Estonia. 2. Fontana, David 2005. Millest kõnelevad unenäod. Raul Kilgas ja AS Kirjastus Ilo. 3. Matt, Allen. Uni ja unenäod, http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 4. Kaldoja, H. Väike unenägude seletaja, http://sites.google.com/site/tarkaja/v %C3%A4ikeunen%C3%A4gudeseletaja 5. Donner, F. Unetüübid, http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#601
Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides D) tagasihaaret pärssides (virgatsaine sünaptilises pilus kauem, seega mõju suurem) E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid Elektroensefalogaafia (EEG) - pähe tõmmatakse kummimüts (näeb välja nagu ujumismüts), kus on augud sees, sinna sisse pasta ja siis sinna traadid. See mõõdab aju pinna elektrilist aktiivsust. Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga. Algselt fikseeriti sellega langetõve koldeid. Positronemissioon tomograafia (PET) - Verre süstitakse madala sagedusega radioaktiivset ainet. Ajutasandil saab näha, kus on aju vere tarbimine kõrgem ja madalam. Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud).
Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides D) tagasihaaret pärssides (virgatsaine sünaptilises pilus kauem, seega mõju suurem) E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid Elektroensefalogaafia (EEG) - pähe tõmmatakse kummimüts (näeb välja nagu ujumismüts), kus on augud sees, sinna sisse pasta ja siis sinna traadid. See mõõdab aju pinna elektrilist aktiivsust. Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga. Algselt fikseeriti sellega langetõve koldeid. Positronemissioon tomograafia (PET) - Verre süstitakse madala sagedusega radioaktiivset ainet. Ajutasandil saab näha, kus on aju vere tarbimine kõrgem ja madalam. Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud). Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas
Öö koos unenägudega. Õhtul magama minnes, on meil vaid üks tahtmine- puhata ning saada energiat uueks päevaks. Ööd aitab üle elada uni, mille läbi uueneb kehaline ja vaimne jõud. Paraku kaasneb unega unenägu, mis on oma loomult vägagi salajane. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid (Internet: www.hot.ee/allen/dreams.htm). Minu arvates on unenägu väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi neid või siis väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Tihtipeale ei teata, mida nendega teha. Sellepärast tekib ka mitmeid küsimusi- kaua kestavad, kuidas mõjuvad need meie psüühikale, on neid võimalik tõlgendada või mitte. Uni ja unenäod on siiski lahutamatu osa meie igapäevaelust. Need lihtsalt ununevad äärmiselt kiiresti. Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude tõl
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, seman
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus �
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, ta on värskendava toimega ja annab meile energiat, et taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui un
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust.
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon Hüpnoos Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Uimastid kesknärvisüsteemi (ka teadvust) mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist. Uni, unenäod, unehäired Inimene magab kolmandiku oma elust. 70. eluaastaks näeb inimene ~150000 unenägu. Une olulisemateks funktsioonideks on : · Aidata taastada kesknärvisüsteemi, säilitada lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. · Püsimälu kinnistamine. Sügava une ehk deltaune staadiumis on inimese aju aktiivne. Lihaspinge on olemas. Unenägusid näeme REM une ajal, mis oma iseloomult on vastuoluline ehk paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt.
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel oma viis lihtsamalt ar
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia?
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas