Terne andmisega tuleb kiirustada, sest * Vastsündinu immuunsüsteem rakendub ternespiima saamisel * Ternespiimas olevate immuunglobuliinide tase väheneb kiiresti * Vastsündinu soolestiku immuunglobuliinide läbilaskevõime väheneb * Ternespiim käivitab soolestiku töö, mis teeb võimalikuks esmasroe e. mekooniumi väljutamise. Tunni jooksul üritab tragi varss õige pea jalgadele tõusta ja leiab ka nisa. Nõrgemat varssa tuleb abistada jalgel seismisel ja sageli ka nisa leidmisel. Esmaspoeginud ei taha mõnikord vastsündinut kohe imetama hakata ja üritavad varssa tõrjuda. Sel juhul tuleb mära rahustada, vajadusel fikseerida päitsetest ja siduda esijalg üles. Kui märal ei ole piima, tuleb varsale kiiresti leida amm. Soovitav oleks lüpsta piimakamalt vanemalt märalt ternespiima ja säilitada seda sügavkülmas. Sellise tagavara olemasolu korral on keerukast olukorrast kergem välja tulla. Ilma ternespiima saamiseta on varsa ellujäämise võimalused minimaalsed.
Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 32. Veiste realiseerimine lihaks - Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel
( vanarahva ütluse kohaselt ,, peremees/perenaine kobistab laudas") · Piima tootmisel on kõige suurem kuluartikkel sööt, samuti sõltub söödast kõige enam ka piimatoodangu suurus. Seega õige söötmise ja söötade tootmise korraldamine on ökonoomse piima tootmise alus. Jälgi laktatsiooni tipp-perioodi · Lehm peaks saavutama maksimaalse toodangu 8...10 nädalat pärast poegimist. · Esmaspoeginud mullika tipptoodang peaks olema mitte vähem kui 25% madalam täiskasvanud lehma omast. September-detsember 2008. a. · Sisuliselt tähendab, et me saame poeginud mullika kohta teha otsuse paari kuu jooksul. Põhimõtteliselt kui on rohkem kui 25% madalam kui täiskasvanul, siis läheb mullikas tapamajja. · Iga täiendav kilo piima laktatsiooni tipp-perioodil annab kogu laktatsiooni jooksul 400...500 kg enamtoodangut.
tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel
lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem
Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem
annaabi.ee 
