Tänapäeval on arvuti kasutamine inimeste elu lahutamatu osa. Infotehnoloogiaga on läbi põimunud nüüdseks pea kõik eluvaldkonnad. Viimase kümnendiga on see IT-sfäär trastiliselt arenenud-muutunud ning seda arengukiirust ei ole siiani pidurdamas miski ja sellel progressil ei paista kunagi lõppu tulevat. Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on see midagi, millest ma ei taha saada osa ainult kõrvaltvaatajana. See tõttu olen ma esmakursuslane Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis. Poleks kunagi uskunud, et lähen informaatikat õppima. Mõeldes arvutispetsalistide peale tulevad kohe silme ette inimeste stereotüübid, mis ei ühti minu imagoga üldse. Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta "elukoolis" ja oli piisavalt aega mõelda, millega ma tulevikus tegelema tahan hakata, seega minu eriala valik ei olnud juhuslik
Charles Martin Hall sündis reverend Heman Bassett Hall`i ja Sophronia H. Brooks Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid. Katsete tegemisel kasutas ta käepäraseid kodust leitud vahendeid, kuid hiljem juba, kui ta oli Oberlini Kolledzi esmakursuslane, sai ta laenata vahendeid sealsest kooli laborist. Suure huvi keemia ja kõige sellega seonduva vastu sai ta oma õppejõult Frank Fanning Jewett`lt, kes näitas talle alumiiniumi tükki ja ütles, et kes suudab seda kergema vaevaga ja säästlikumalt toota, see saab rikkaks. See oli ka suureks ajendiks uurimisel. Siiski see lugu tundub olevat rohkem ,,müüt", kui fakt. Tema esimeseks õppeallikaks oli õpik, mille ta sai oma isa kabineti riiulilt. Hiljem
itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja- juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, teema 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS, punktid 5.2.7 ja 5.2.8] ===Küsimus 3=== Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? ===Vastus=== Esmakursuslane võib minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taotlemiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga ning vastavalt põhjusele tuleb esitada ka lisadokumendid, mis tõendavad akadeemilise puhkuse vajadust. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ P.6.1.3. ; P.6.1
Essee Mark Elliot Zuckerberg Autorid: Maarja-Liis Tahk Triin Toomsalu Juhendaja: Ott Alemaa 2013 Elulugu Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis. Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg'i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart. Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta erinevaid auhindu teaduses (matemaatikas, astronoomias ja füüsikas) ning keeltes (Zuckerberg väitis enda kolledzi avalduses, et oskab lugeda ja kirjutada prantsuse, heebrea, ladina ja kreeka keeles). Kolledzis oli Zuckerberg väga osav vehklemises, tänu millele sai temast ka vehklemise meeskonna kapten. Samuti oli ta ka kolledzis tuntud etlejana, eriti veel eepilise luule (nagu näiteks ,,Illiase") esitajana.
asendunud täna kaasaegsema vormiga, mida ülemäära peljata ei tohiks. Pigem tuleks teadvustada võimalikke ohte ning lapsevanematena anda oma võsukestele need soovitused, tähelepanu ja märkamine, et nad on õigel teel EESTI HARIDUSTEADUSTE AJAKIRI EESTI KOOLIDE ESMAKURSUSLASTE ÕPI JA TEADMUSKÄSITLUS E.Pilli P.Port M.Sammul Ü.Aasjõe K.Kruusamäe Olen autoritega absoluutselt nõus artikli alguses toodud hüpoteesiga. Olles ise värske esmakursuslane ootan ma samuti õppejõult maksimaalset infot. Jah, kaaslastel on motiveeriv roll ja minu eneseuhkus ei luba mingit abi ja koostööd paluda. Mulle tundub tihtipeale,et teised mõtlevad siis minust kui laisast ja ise mitte hakkamasaavast üliõpilasest. Olen ma nõus väitega, et üliõpilaste suhtumine ja ootused mõjutavad nende õpitulemusi. Positiivse mõtlemise juures laabub ikka õpitu paremini. Esimesel kursusel on eriti raske vajaliku
võimalik rääkida ka (kokkuleppeliste) mõistete sisust ja mahust. Lubatud on nii mõistepõhine kui ka terminipõhine käsitlusviis, kuid mõistete ja terminite samastamine ei ole aktsepteeritav. Küllaltki sageli ilmneb, et termini sisu (intensiooni) kasvades sama termini maht (ekstensioon) väheneb ning termini intensiooni kahanedes sama termini ekstensioon suureneb. Nt vaatleme terminite järjestust ,,asi“, „elusolend“, „inimene“, „tudeng“, „TÜ esmakursuslane", „TÜ esmakursuslane, kes on vähemalt 200 aastat vana“. Termin „asi“ on väga suure mahuga – kõikvõimalikud asjad – ja väga väikese sisuga. Iga järgmise sammuga sisu kasvab, sest objektidele, millele termin rakendub, omistatakse täiendavaid omadusi. Iga sammuga termini maht väheneb, kuni viimase termini mahtu ei kuulu ainsatki objekti. Termini intensiooni nimetatakse selgeks (dear), kui selle põhjal saab iga objekti kohta öelda, kas see kuulub antud termini ekstensiooni või mitte
võimalik rääkida ka (kokkuleppeliste) mõistete sisust ja mahust. Lubatud on nii mõistepõhine kui ka terminipõhine käsitlusviis, kuid mõistete ja terminite samastamine ei ole aktsepteeritav. Küllaltki sageli ilmneb, et termini sisu (intensiooni) kasvades sama termini maht (ekstensioon) väheneb ning termini intensiooni kahanedes sama termini ekstensioon suureneb. Nt vaatleme terminite järjestust ,,asi", ,,elusolend", ,,inimene", ,,tudeng", ,,TÜ esmakursuslane", ,,TÜ esmakursuslane, kes on vähemalt 200 aastat vana". Termin ,,asi" on väga suure mahuga kõikvõimalikud asjad ja väga väikese sisuga. Iga järgmise sammuga sisu kasvab, sest objektidele, millele termin rakendub, omistatakse täiendavaid omadusi. Iga sammuga termini maht väheneb, kuni viimase termini mahtu ei kuulu ainsatki objekti. Termini intensiooni nimetatakse selgeks (dear), kui selle põhjal saab iga objekti kohta öelda, kas see kuulub antud termini ekstensiooni või mitte
annaabi.ee 
