Perekond-see on midagi, mis on igal inimesel individuaalne, selle all mõtlen ma, et igaüks mõistab seda terminit erinevalt, vastavalt perekonnale ja erinevatele arusaamadele ning väärtushinnangutele. Perekonnaelu on aegade jooksul muutunud ja muutub ka edaspidi, arvan mina. Euroopas on viimaste aastakümnete vältel abiellumiste arv oluliselt vähenenud, kui see oli seda varem. Kõige suurim langus on just nimelt toimunud Baltimaades. Uurimus näitab, et naiste vanus esmaabiellumisel on kasvanud. Abiellutakse keskmiselt kuskil 25 aastaselt. Sündimiste arv on samuti kahanenud, ning see on tegelikult suureks probleemiks kogu Euroopas. Suurim sündimise langus on toimunud Euroopa Liidu uutes liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Aina rohkem sünnib lapsi, kelle vanemad ei ole abiellunud ning see näitab ka seda, et inimesed on hakanud viimasel ajal lihtsalt koos elama ning, et abielu ei peeta enam nii tähtsaks, kui varem.
Eesti kihelkondade andmetel naiste keskmine 1808 abiellus Eestimaa kubermangus (Prantsusmaal 1,8 korda). Eestis toimus üle muskordaja olnud natuke kõrgem 187175: vanus esmaabiellumisel 2425 ja meestel 2728 minek prantsuse tüübi kohaselt, 18501940 34,7%o,1573 talurahvapaari, aastal 1810 juba 187680: 33,8%o, 188185: 31,5%o aastat. Sajandi teisel poolel on kasvas rahvaarv 1,6 korda. 2093.
Eurostati andmetel 2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv. On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumise üldkordaja. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632. Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013. aastal vastavalt 31,3 ja 28,8 aastat ja see on tõusvas trendis nii meeste kui ka naiste puhul. Esmaabiellumise iga on meestel ootuspäraselt kõrgem ning meeste ja naiste esmaabiellumise vanusevahe ei ole aastatel 2012–2015 statistiliselt oluliselt muutunud, püsides vahemikus 2,5–3 aastat. Vabaabielus elavate inimeste osatähtsus vähemalt 20-aastaste seas on Eestis üle 15%. 14 4 TEHNOLOOGILINE KESKKOND
Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa ja veotööd. 2. Naistetööd kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 196070 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. XX sajand Nõukogude Liidus
Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd. 2. Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. XX sajand Nõukogude Liidus
Sisserändajate arv on võrreldes viimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi 4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne, mis oli 2011. aastal 6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011. aastal –2500. Sisserännanute lähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soome ja Suurbritannia. 2011. aastal sõlmiti tuhande elaniku kohta 4,1 abielu ja lahutati 2,3 abielu. Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani. MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu
annaabi.ee 
