aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21 jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus suurtükki. Samas alahindasid pealetungijad venelaste kaitsevõimet ning Rakvere linnuse juures venelaste tehtud kindlustustöid. Alates 15. jaanuarist kuni märtsi alguseni tulistasid piirajad linnust tugevalt, lastes ühe torni täiesti puruks. Olles linnusele kolm korda tulutult tormi jooksnud ning kaotanud 1000 meest, ei andnud linnus aga ikkagi alla. 17. märtsil tekkis linnuse piirajate sakslaste ja sotlaste vahel aga
V: Kogu riigi maaalal. 81.Kuhu oli peamiselt pööratud sõjaväe ülemjuhatuse pilk Vabadussõja algul? V: Kõige ohtlikumale Narva Tallinn suunale. 82.Miks koondas vägede ülemjuhatus 1919 aasta suveks suure osa väekontingendist Põhja-Lätimaale? V:Landeswehri purustamiseks. 83.Millisteks väeüksusteks jagunesid kõik pataljonid? V:kõik pataljonid jagunesid roodudeks. 84.kelle käsutuses olid Jala- ja ratsaväes tarvitusel olnud raske- ja kerge kuulipildujad? V:Roodude ja eskadroni ülemate käsutuses. 85.Mitu meest kaotasid Eestlased vabadussõjas kokku? V:2236 meest, nende hulgas 202 ohvitseri. 86.Mitu meest langes üldse Eesti poolel rivist välja surnud, haavatud? V:16 011 87.läbi mille sai haavata või surma enamik Eesti sõdureid? V:läbi püssikuuli, mitte läbi suurtükitule. 88.Milline ligikaudne arv Eesti kroone kulus välismaalt sisseostetud kaupade peale? V:ligikaudu kulus riigil selleks 137,4 miljonit krooni. 89.Milline oli tähtsaim väljaveomaa?
temast vaimustusse. Väejuhatus otsustab minna pealetungile prantsuse vägede vastu. Rostovi väeosa sattub tema suureks pahameeleks reservi. Nende kätte langeb vangi üks prantsuse tragun. Keiser haigestub. XI-XIII- Järgmisel päeval tuleb rahupakkumine prantslastelt. See lükatakse aga tagasi. Toimub Austerlitzi lahing. Staabis valitseb ärevus. Rostov saadetakse vaenlase positsioonidele luurele. Ta sattub vaenlase tule alla. Rostov esitab kindral Bagrationile palve, et teda viidaks üle eskadroni, mis lahingus osaleb. Kindral võtab ta oma käsundusohvitseriks. XIV- Varahommikul lähevad vene väed rünnakule. Ilm on udune. Kahe liitlasväe vahel puhkevad segadused ja korralagedus. Väed ei liigu õigeaegselt. Seda segadust kasutavad prantslased ära, et tungida vene positsioonide poole. Ka Andrei Bolkonski sattub lahingusse ja saab haavata. Rostov on lahingus osalenud ja saab nüüd käsu minna ülemjuhataja Kutzovi juurde. Ta sattub
ja saarte vahel ning tänu jugakäituritele on tal hea manööverdusvõime. Relvastus sarnaneb suuresti Hamino klassi laevadele. Prantsuse päritolu Mistrali raketid täidavd õhutõrje kohustusi. Lähikaitseks kasutatakse ka Vene päritolu õhutõrjekahurit 2x ZU-23-2. Allveetõrje jaoks on olemas allveelaeva vastased raketid, mille võimekus on 300 m. Viimaste eesmärk ei ole allveelaeva hävitada vaid sundida tal pinnale tulema, et vajadusel hävitada pinnale tõusnud laev. Rakett-eskadroni toetab miinisõja eskadron. Soomlaste uued Katanpää (üks on teenistuses ja kolm tootmises) klassi laevadel on multifunktsionaalsed ülesanded: miinisõja vastumeetemed, tänapäeva miinisõja funktsioonid ning on tuukritoetus laevaks. Uued laevad asendavad vanu ja aegunud Kuha klassi miinitraalijaid. Hanke üheks põhjuseks võib pidada, et Soomele vajaminevad laevad on juba tootmises, sest odavam on osta kui ise hakata uut-tüüpi laeva välja töötma. Hanke võitjaks
13. detsembril 1905 saatis Eestimaa Rüütelkonna peamees parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen telegrammi Venemaa Keisririigi siseministrile Pjotr Durnovole palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 eskadroni ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli Liivimaa kubermangu Valga, Volmari ja Võnnu kreis. Eestimaa kubermangu suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga[6]. Liivimaa kubermangu Tartu ja Viljandi kreisis tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles