Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"esiveolistel" - 5 õppematerjali

Piduri süsteem
5
doc

Piduri süsteem

· Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kaheosaline ühendatud anum, tasemeanduriga; · Peasilindri ehitus: kahesektsiooniline (kaks mansettidega tihendatud kolbi, kaks toiteava ja kaks kompensatsiooniava, ja kaks vedru);

Auto → Auto õpetus
335 allalaadimist
SIDUR-DIFERENTSIAAL-PEAÜLEKANNE
8
odt

SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE

Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1] 4 2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Esiveolistel (FWD) sõidukitel on käigukast kombineeritud esireduktor ja diferentsiaal ning veovõllid lähevad diferentsiaalist otse ratasteni. Nelikveolistel sõidukitel kannab esireduktoriga kombineeritud diferentsiaal vahekastist tuleva kardaani pöördemomendi veovõllide abil ratasteni, muutes selle suunda 90° ning võimendades ülekannet. Tänapäeval on kasutusel hüpoidülekanded. Hüpoidülekande vedav koonushammasratas on reduktori suurest hammasratta tsentrist allpool

Auto → Jõuülekanne
49 allalaadimist
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

häiretegurite (pidurdusjõudude erinevus ratastel, veojõud ratastel mootoriga pidurdamise reziimil) mõju suuruse rooliseadmele. Kaasaegsetes konstruktsioonides on eesmärgiks saavutada null- või kergelt negatiivne rullumisõlg (pöördtelje pikendus lõikab ratta kontaktpinda teega ratta kesktasapinnas või sellest natuke väljaspool). · Kokkujooks mõjutab otsesõidu stabiilsust, samuti roolimist. Esiveolistel sõidukitel kompenseerib sõiduraja elasto- kinemaatilised muutused. Standardsõidukitel on kokkujooks 5 ... 20' ja esiveolistel autodel on juhtrataste lahkujooks kuni -20' (liikumapanevate jõudude kompenseerimiseks · Rataste kaldenurk ­ Kutsub esile täiendava külgjõu, Kompenseerib pöördtelje külgkaldenurka kurvis, Jäigal rattal vähendab välislaagri koormust, Elastsel rattal kutsub hõõrdejõud esile rehvi

Auto → Autod-traktorid i
63 allalaadimist
Jõuülekanne
38
docx

Jõuülekanne

1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3. Kummist leevendusmuhv, 5. ja 6. Tolmukaitse tihendid, 7. Laagri fikseerimisseibid, 8. Määrdeniplikinnitus, 9. Määrdenippel. 4.1 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille käigukastid asetsevad risti auto pikiteljega. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega vedavasilla diferentsiaalikarbi külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi.

Auto → Auto õpetus
352 allalaadimist
Jõuülekanded konspekt
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

Vedav keskhammasratas, 5. Sateliit, 6. Satelliitide raam, 7. Rattavõll, 8. Peaülekanne, 9. Piduripööra võll, 10. Võllikatte, 11. Võllikatte hoidetihvt. 45 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille käigukastid asetsevad risti auto pikiteljega. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega vedavasilla diferentsiaalikarbi külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi.

Auto → Jõuülekanne
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun