1) Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda; 2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda; 3) Liiasuse printsiip: olulisemate mõistete määratlusi, tulemuste sõnastusi, illustreerivate näidete kirjeldusi jms on otstarbekas esitada sobivates kohtades uuesti, kasutades vajaduse korral mitmesuguseid formuleeringuid, esitusvorme, rõhuasetusi jne; 4) Süsteemsuse printsiip: kõike, mis on võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt, so täpselt loetledes, millised on vaadeldavad elemendid ja millised on nende elementide vahelised seosed; 5) Tegelikkuse arvestamise printsiip: iga käsitleva valdkonna puhul peab võimalikult täpselt arvesse võtma meist mitteolenevaid asju, tingimusi, kitsendusi jms; 6) Mittetäielikkuse printsiip: ei ole võimalik kõike arvesse võtta, kõike määratleda, kõike põhjendada;
2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda; 3) Liiasuse printsiip: olulisemate mõistete määratlusi, tulemuste sõnastusi, illustreerivate näidete kirjeldusi jms on otstarbekas esitada sobivates kohtades uuesti, kasutades vajaduse korral mitmesuguseid formuleeringuid, esitusvorme, rõhuasetusi jne; 4) Süsteemsuse printsiip: kõike, mis on võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt, so täpselt loetledes, millised on vaadeldavad elemendid ja millised on nende elementide vahelised seosed; 5) Tegelikkuse arvestamise printsiip: iga käsitleva valdkonna puhul peab võimalikult täpselt arvesse võtma meist mitteolenevaid asju, tingimusi, kitsendusi jms;
ametiisik, kes dokumendi vastu võttis. 27.Asutuse dokumentide registris registreeritakse *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avaldused, märgukirjad, teabenõuded *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamatult *organisatsioonis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid *protokollid *aktid *lepingud *organisatsiooni poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused 28.Mis on oluline digitaaldokumendi loomisel? Digitaaldokumentide loomisel kasutatakse ühtse andmestruktuuriga dokumendi esitusvorme. WorldWideWebConsortium'i (W3C) soovitusele vastavat laiendatavat märgistuskeelt (ExtensibleMarkupLanguage, edaspidi XML) ning arvestatakse Riigikantselei juhistega dokumendi elementide ja metaandmete kohta. XML-põhised dokumendi esitusvormid kooskõlastatakse Riigikantseleiga. Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud käesoleva määruse 1. peatüki 3. jaos toodud korras. 29
osalejatel, st suhtlemise protsessi täielikult rakendada subjektiivne võimetus põhjustavad kommunikatsiooni barjääride. Võivad nii objektiivsed kui subjektiivsed barjäärid tekkida: näiteks, foneetiline arusaamatus (kiire kõne, sõnad-parasiidid), sotsiokultuurilised barjäärid (poliitilised, usulised, professionaalsed ja teised, mis toovad kaasa erinevaid mõiste tõlgendusi), semantilised (tesaurustes erinevus) ja stilistilised (sisu ja stiili, aga samuti esitusvorme mittevastavus), loogilised (naiste, laste ja muu loogika), suhe barjäärid (vaenulikkus, eelarvamused, autoriteedi puudumine). (Шевандрин 1995: 101). Seega, me näeme, et enamik termini määratlused "kommunikatiivsed barjäärid" on sarnased järgmistes asendites: kommunikatiivsed barjäärid loovad erinevaid takistusi kommunikatsiooni tegevuse rakendamise protsessis ja kujuvad konfliktide põhjuseid, kommunikatiivsete barjääride tekkistamise otsustav tegur on kommunikaatori ja
te omandamine ning inimese eripära ja tervislike eluviiside tutvustamine. Bioloogiateadmiste omandamisel on oluline koht uurimuslikel töödel, mille käigus õpilased omandavad problee- mide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste planeerimise ning nende läbiviimise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal on saadud tule- muste esitamine nii kirjalikult kui ka suuliselt rakendades seejuures verbaalseid ja visuaalseid esitusvorme. Õpiprotsess lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest iseärasustest ja tema võimete mitme- külgsest arendamisest. Kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui loodusteaduse ja kul- tuurinähtuse suhtes, mis muuhulgas väljendub lisaks teaduslikele ka majanduslike, sotsiaalse- te, seadusandlike ja eetiliste aspektide arvestamises igapäevaelu probleemide lahendamisel. Õppeprotsess on probleemidepõhine ja õpilaskeskne. Erinevate koostöövormide arendamisel
annaabi.ee 
