´´Taavet´´ , Gattamelata ratsamonument VERROCCHIO: tuntuim töö on ´´Taavet´´ , väepealik Colleoni ratsamonument Maalikunst Arenes kõige aktiivsemalt ja oli teiste kunstiliikide kõrval iseseisvam. Tekkis tohutult kunstnikke , moodustasid koolkondi (nt Firenze). Kunstnikud jäädvustasid oma nime. Tähtis inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Ei osatud veel olulist ebaolulisest eraldada. Töid iseloomustab detailirohke esitamisviis. Maalid peamiselt fresko ja temperatehnikas tahvelmaalid. Teemaks piiblilegendid ja antiikaja müüdid, portreed. MASACCIO (1401-1428)-pärit Firenzest. Kuulsaimad Barancacci kabeli freskod ´´Pearaha´´, ´´Paradiisist väljaajamine´´ . Maal annab edasi oskuslikult ruumiillusiooni. Inimesed mõjuvad maastikus loomulikuna. Järgnevatele kunstnikele eeskujuks. BOTTICELLI tuntumad tööd ´´Kevad´´ ja ´´´Venuse sünd ´´(teemad antiikmütoloogiast)
joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne.
joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne.
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos
(episoodide meeldejätmine ja sealt edasi) · Kujundid (nägemis-, kuulmis- ja kompimiskogemuse vaimne koopia, n-ö originaali analoogia). · Olulisemad kooli kontekstis mõisted Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk representatsioon. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. · Mõistet tähistatakse sõnaga või teiste sümbolitega Teadmiste esitamise viisid ja tasemed · Tegevus, tegevuslik esitamisviis · Kujundid, ikooniline esitamisviis · Sümbolid, sümboliline esitusviis · Protseduuriline, episoodiline, semantiline mälu · Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud · Jerome Bruner Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid-
avastati alles 1940-tel. 15% surmajuhtumitest süüfilis. Leiab kutsumuse kunstis. 1881 (17.a) tuli Pariisi, Montmartre`i linnaossa. Õppis eraateljeedes (kuulsate vanamoodsate kunstnike juures, akad.), teadis uute suundade-impr.- olemasolust. Ateljeedes õppimise ajal tutvus eluga väljaspool ema vaatevälja, liikus bordellides, alkohol jm. Hüüdnimed ,,Riidenagi", ,,Kohvikann" Mõjutavad sõbrad, ümbrus. (Degas, Monet), kohtub V. van Gogh`iga. Henrile oli maali aine sama tähtis kui esitamisviis (erinevus impressionistidest) Pariisis hakkab maalima-joonistama kuulsaid kabareetegelasi (laulja Artistide Bruant, kes kirjeldab madalamate kihtide elu oma lauludes, saab ka kabaree omanikuks, kus laulab tantsib La Coulon (,,Õgard"), Jan Avril (kõrge intelligentsiga). Tegi ka Oscar Wilde`ist kokku 9 portreed) Teeb plakateid, kuulutusi, on halastamatult tõetruu. Tänapäeva reklaamikunsti alusepanija. 30Fovism. Riik. Sõna fovism tähendus. Matisse tööd. Millised olid maalid?
4. Funktsiooni graafik (definitsioon, piltlik esitus). Funktsiooni y = f(x) graafikuks nimetatakse kõigi niisuguste punktide (x, f(x)) hulka, kus x ∈ X. Lühidalt, Funktsiooni graafik = { (X, f(x)) : x ∈ X } 5. Funktsiooni esitusviisid (piltlik, valemiga, tabelina, nooldiagrammina, sõnadega jne). Näited. Graafik võimaldab funktsiooni kujutada piltlikumalt, funktsiooni mitmed omadused on selgemini nähtavad kui valemist, eksperimentaalteadustes väga levinud seoste esitamisviis. Näiteks y = 2x + 1 piltlik esitusviis: Tabel - ühes reas (või veerus) argumendi x väärtused, teises reas (veerus) sellele vastavad funktsiooni väärtused; astmete, juurte ja trigonomeetriliste funktsioonide tabelid; mõnikord polegi funktsiooni esitamiseks muud võimalust peale tabeli. Näide: Nooldiagramm - esitatakse kahe hulgana, millest üks neist kujutab funktsiooni määramispiirkonda, teine muutumispiirkonda
Milline on tegelase sõnavara, lauseehitus, esitusviis jne ? Mida ta rääkimise ajal teeb? VÄRSIÕPETUS Värsiõpetus on luulet käsitlev kirjandusteooria haru, mis uurib luule rütmi, riimi, häälikulist ja stroofilist korrastatust jmt. Ilukirjandusliku teksti kaheks traditsiooniliseks esitusviisiks on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet kutsutakse poeesiaks e luuleks, sidumata kõnet ilukirjanduslikuks proosaks. Proosat iseloomustab sõnade ja lausete selline vaba esitamisviis, nagu on omane kõnekeelele. Seotud kõne on arenenud laulust, mistõttu iseloomustab teda sõnade rütmiline ühendamine. Rütmi aluseks on samasuguste või sarnaste nähtuste ( häälte, liigutuste ) korrapärane vaheldumine. Seotud kõne rütmi põhitegureiks on silpide pikkuse, silpide hulga ja rõhutõusude ning languste korrapärane vaheldumine. Rütmi saame ka ühetaoliste lausete või lauseliikmete kunstilisel kordamisel. Sageli lisanduvad rütmiga veel riim ja väline esitusviis
· Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg
- Teatris, tantsudes. - Moes (lühikesed seelikud ja juuksed). Olulised mõjutajad kunstis ja kirjanduses: - Einsteini relatiivsusteooria (1905). Aja mõistmine nt kirjanduses muutub ,,einsteinlikuks". - Freudi psühhoanalüüs ja alateadvus. ,,Freudlik" lõhestatud teadvus. Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis muutuvad: modernism Suurbritannias: - James Joyce ,,Ulysses" ehk ,,Odüsseia" (1922): teadvusvoolu = sisemonoloogi tehnika. - Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja
annaabi.ee 
