Treiterade teritamise järjekord on selline. Esmalt teritatakse treitera peatagatahk (joonis 5.2.2.1), http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html Joonis 5.2.2.1 Treitera peatagatahu teritamine siis abitagatahk (joonis 5.2.2.2), http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html Joonis 5.2.2.2 Treitera abitagatahu teritamine Seejärel esitahk (joonis 5.2.2.3) http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.htm http:// www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.htmlJoonis 5.2.2.3 Treitera esitanu teritamine ning lõpuks tipu ümardus (joonis 5.2.2.4). http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1
Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef Tera külgtahk – adf ja bce Pealõikeserv – ab Külglõikeservad – ad ja bc Tera liikumistasapind – A Lõiketasapind – B Tera liikumise kiirus – v Laastu paksus – h
TREITERA GEOMEETRIA TREITERA GEOMEETRIA MOODUSTAVAD: · SERVAD · pealõikeserv · abilõikeserv(-ad) · TAHUD · peatagatahk · abitagatahk · esitahk · NURGAD PEALÕIKESERV · peataganurk (alfa) ABILÕIKESERV · teritusnurk (beeta) · lõikenurk (delta) · esinurk (gamma) · nurgad plaanis · tera tipunurk (epsilon) · peanurk plaanis (fii)
teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda. Sellel laastul on pika sileda paela kuju. Treitera. Treitera osad ja tema pea elemendid. Oma kujult meenutab treitera tööosa kiilu. Kui kiilu külgpinnale mõjuv jõud ületab metalli osakeste omavahelise jõu, siis need eralduvad. Treitera tööl on palju ühist kiilu tööga! Treitera koosneb kahest osast: peast ja kehast, mille abil tera kinnitatakse hoidikusse. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esitahk, mida mööda libiseb laast; peatagatahk, mis on pööratud vastu lõikepinda, abitagatahk, mis on pööratud vastu töödeldud pinda. Lõikeservad: pealõikeserv ja abilõikeserv. Pealõikeserv moodustub ees - ja peatagatahu lõikejoonel, abilõikeserv aga esi ja abitagatahu lõikejoonel. Tera tipp on pea - ja abilõikeserva lõikepunkt. Ta võib olla ka ümardatud. Treitera nurgad. Treiterade nurkade määramiseks on kasutusel mõisted lõiketasapind ja põhitasapind
Pinded võimaldavad tõsta püsivusaega kuni 10 korda. Pinded saadakse kas keemilisel aursadestusmeetodil (CVD-levinud karbiidermistele mitmekihilise või keraamilise pinde saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 53. Treitera esinurk Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. -teravusnurk, -taganurk, - + 54. Elektrokeemiline töötlus Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse metall elektrokeemilisel teel. Elektrolüüsi ajal tooriku pinnal olevad konarused lahustuvad ja tekib sile, poleeritud pind
annaabi.ee 
