Soomes on see näitaja 6 last iga 10 000 kohta. Sedagi on väga palju. Need lapsed olid vaktsineeritud paar nädalat enne surma. Ateena professor Gregoraki, keda Kreeka Teaduste Akadeemia kõrgelt hindab, on toonitanud, et kui vähegi võimalik, ei tohiks oma keha reostada vaktsiinidega. Tänapäeval levivad ennekuulmatult vähk ja vaimne alaareng. Põhjuseks on arstimite, vaktsineerimise ja kemoteraapia kuritarvitamine. Ta leidis, et saavutamaks vähi vähese esinemuse, nagu oli vanasti, tuleb lõpetada liialdused arstimite, kiiritamise, antibiootikumide ja vaktsiinidega, sest need pole muud kui mikrobioloogilised mürgid. Euroopas on 20 aastat tehtud vaktsineerimisi suu-ja sõratõve vastu. Asjassepühendatud veterinaarasutuste aastakäive on olnud 130 miljardit dollarit. Tohutu raha. Aga efekt on väike. Nii lasti Prantsusmaal ühel aastal hukata 193 000 looma, et epideemiat peatada. Kõik loomad olid vaktsineeritud.
mõista , on tegemist eraldi keelega, vastasel juhul on murre Keelekujule KEELE staatuse andmine või selle taandamine MURDEKS võib olla poliitilise manipuleerimise tulemus Keelevariant ehk keelekuju on neutraalne termin, ei ostua staatusele ega kirjaliku traditsiooni olemasolule Keelte liigitamine Järgmiste kriteeriumite alusel: Geneetiline: põlvnemine samast arvatavast algkeelest Tüpoloogiline: struktuuriomaduste järgi Areaalne: territoriaalse esinemuse järgi Need kriteeriumid võivad omavahel kombineeruda Keelte sugulus Suguluse alusel liigitatakse keeled keelkondadesse On keeli mida pole klassifitseeritud, ei kuulu ühessegi harusse ega koolkonda= ISOLAADID
Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Vastus küsimusele, kui palju keeli on maailmas, oleneb keele definitsioonist. Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel
Iseloom peegeldub nii selles, millest inimene räägib, kui ka tema rääkimisviisi eripäras. 5. Iseloomujoonte uurimise meetodid. 1. Teaduslik eksperiment säärase olukorra loomine, mis sunnib katseisiku esile tooma teatud omaduse olemasolu määra. 2. Situatsioon katseisik seatakse teatud situatsiooni, kus ta näitab välja mingit oma iseloomu külge. 3. Test diagnoosivate küsimuste või ülesannete kogu, mis mõõdab kindlaksmääratud omaduste esinemuse intensiivsust. 4. Grafoloogia käekirja analüüs. 5. Füsiognoomika näojoonte analüüs. 6. Eksperthinnangud konkreetset isikut tundvate inimeste hinnangute arvestamine etteantud omadustes
tema rääkimisviisi eripäras. 5. Iseloomujoonte uurimise meetodid. 1. Teaduslik eksperiment- säärase olukorra loomine, mis sunnib katseisiku esile tooma teatud omaduse olemasolu määra. 2. Situatsioon- katseisik seatakse teatud situatsiooni, kus ta näitab välja mingit oma iseloomu külge. 3. Test- diagnoosivate küsimuste või ülesannete kogu, mis mõõdab kindlaksmääratud omaduste esinemuse intensiivsust. 4. Grafoloogia- käekirja analüüs. 5. Füsiognoomika- näojoonte analüüs. 6. Eksperthinnangud- konkreetset isikut tundvate inimeste hinnangute arvestamine etteantud omadustes
mitmesugused psühhofusioloogilised funktsioonid ja protsessid, vaid ka isiksuse arengu tase. Algmed(azq) Võimete sünnipäraseks aluseks loetakse meeleelundite ja aju iseärasustest tekivadi algmed.Paljud algmed on universaalsed nendest vüib välja kujuneda mitmesuguseid võimeid. Algmeist sõltub see, mis suunas võimed arenevad, kui kiiresti edasimine edeneb ja millise teadmiste ja vilumuste tasemele inimene jõuab. Algmed on mitmetähenduslikud. Algmete olemus, esinemuse diagnostika ja liigitamise problemaatika pole psühholoogias tänini korralikult läbi uuritud. Võimete pärilikus Erinevad v]imed avalduvad eri elueas. Juba varases nooruses arvatakse avalduvat võimekujs muusikas ja matemaatikas. Andekuse all mõeldakse psühholoogias vüimete kõrgemat arengutaset.Kui ütleme,et keegi on andekas keeltes või muusika, kunstis või matemaatikas, siis tähendab see kahte asja. Esiteks