Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"esinemisvormist" - 8 õppematerjali

DNA-GEENID JA KROMOSOOMID
2
doc

DNA, GEENID JA KROMOSOOMID

DNA, GEENID JA KROMOSOOMID DNA- Rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni. Kromosoom- Rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. Geen- Pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- Üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- Geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Retsessiivne alleel- Geeni esinemisvorm, mille pool määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. *Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. * Pärilikku on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi * Pärilikkuse edasikandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Soo määramine-geenid
2
docx

Soo määramine, geenid

Kromosoomistik- ühe raku kromosoomid. Nende arv, kuju ja suurus on liigi tunnuseks. Ühekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi üks. Sugurakkudes on ühekordsed kromosoomid. Spermis on 1x23 kromosoomi. Munarakus on ka 1x23 kromosoomi. Kahekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi kaks e. paarid. See esineb keha rakkudes. Nt. inimese värvi või naharakk. Nandes rakkudes on 2x23 kromosoomi. Alleel- üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. (keele väänamine, lõualohk, parema käeline) Retsessiivne alleel- varjatud, alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub siis, kui dominantset alleeli pole (sirge nina, pigmendi puudumine, sinikashallid silmad) Soo määramine- inimene sugu määratakse viljastumisel. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastab. Kui on Y, siis tuleb poiss, kui on X, siis türdruk.

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Geneetika mõisted
2
doc

Geneetika mõisted

Muutlikkus iseloomustab kõiki organisme, sageli on see oluline ellujäämisel ja järglaste andmisel. Eristatakse pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust · geen DNA (desoksüribonukleiinhappe) lõik, (viirustel ka RNA (ribonukleiinhappe) lõik); pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad vanematelt järglastele. Inimesel on umbes 35 000 erisugust geeni · alleel üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist, mis määrab tunnuse erinevuse · genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. inimesel 24st kromosoomist koosnev (22 autosoomi + sugukromosoomid X ja Y) · genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum · fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp+käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016
20
docx

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

ahelad  Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul, replikatsioon lõppeb 8. Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA sünteesi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiid on kromosoomiväline pärilik üksus bakteritel ja mikroseentel, mis on DNA rõngasmolekulina iseseisvas olekus ja kandub edasi kromossomist sõltumatult. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus?  Alleel on geeni üks kahest või mitmest alternatiivsest esinemisvormist, mis tähistatakse sama põhisümboliga, nt a+ ja a. Asuvad sarnaste kromosoomide kindlas piirkonnas, lookuses.  Homosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid.  Heterosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse erinevad alleelid (dominantne ja retsessiivne). 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? (lineaarse asetuse kromosoomis) Geeni aheldus

Bioloogia → Geenitehnoloogia
19 allalaadimist
Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist. Gaas võib pinnases esineda: a) lahtistes, atmosfääriga ühendatud poorides; b) suletud poorides pinnasevee sees; c) pinnasevees lahustunud kujul. Lahtistes poorides olev õhk ei mõjuta pinnase käitumist mingil määral. Suletud poorides olev gaas muudab pinnase elastsemaks. Pinnasele mõjuva surve suurenedes surutakse mullidena esinev gaas kergesti kokku ning surve vähenedes maht taastub. Praktiliselt ei

Mehaanika → Pinnasemehaanika
121 allalaadimist
Eksami abimees
5
doc

Eksami abimees

omadusi, mis iseloomulikud savile. Voolauvusarvuga IL määratakse, kas pinnas modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Leiab vähem kasutamist 1.2.5 Õhk pinnases Õhk ei muuda pinnaseosakeste iseloomu, vahel võib on kõva (IL<0), plastne (01). IL=(w-wp)/(wL-wp). Kui keerukuse tõttu. Kolmtelgse surve seadet kasut laialdaselt pinnase mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist: a) gaas wp=w, siis IL=0. Mida väiksem arv, seda kõvem pinnas, seda parem. Eestis tugevusparameetrite määramisel. pinnases lahtistes, atmosfääriga ühendatud poorides, ei mõjuta pinnase nõrgas savid, taval IL>1, vahel koguni 1,5-2 Pa. 1.6.1.1 Ödomeeterteim Veeküllastatud pinnase korral peaks ödomeeter käitumist mingil määral; b) suletud poorides pinnasevees olev gaas muudab ***1

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
457 allalaadimist
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Niisiis on praegu tuntud süsiniku 5 allotroopi Prognoositakse veel 6. allotroobi olemasolu ja omadusi; (tihedus 15-20% suurem kui teemandil; metallilise juhtivusega; saamine ülikõrgetel rõhkudel, üle 60 GPa) 3.8.2. Keemilised omadused Madalatel temp-del keemiliselt inertne Süsiniku erin. vormide keemil. aktiivsus väheneb reas “amorfne süsinik” → grafiit → teemant Niisiis: keemil. aktiivsus sõltub süsiniku esinemisvormist Ka füüsikalised om.: eriti drastiliselt kõvadus (Mohsi järgi) grafiidil – 1, teemandil – 10 Reageerib hapnikuga (tº-l 300-1000ºC) →CO, CO2 tuntud on ka oksiid C3O2 jmt.  vesinikuga (grafiit, süsi tº-l 1200ºC)  fluoriga (süsi toatemp-l, grafiit 900ºC juures) grafiidiga → sisestus- e. sulgühendid (klatraadid): ühendid, kus aatomid või ioonid on tunginud süsinikuaatomite kihtide vahele (grafiit seejuures pundub, elektril

Keemia → Keemia
77 allalaadimist
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist. Gaas võib pinnases esineda: a) lahtistes, atmosfääriga ühendatud poorides; b) suletud poorides pinnasevee sees; c) pinnasevees lahustunud kujul. Lahtistes poorides olev õhk ei mõjuta pinnase käitumist mingil määral. Suletud poorides olev gaas muudab pinnase elastsemaks. Pinnasele mõjuva surve suurenedes surutakse mullidena esinev gaas kergesti kokku ning surve vähenedes maht taastub. Praktiliselt ei

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
218 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun