olulisus. Ehk et enne esinemist tuleb kasutatav materjal korrastada. Kui selles osas on kodutöö tegemata, siis võib see jällegi esinejas ebakindlust tekitada ning ka kuulajaskond saab aimu pealiskaudsest ettevalmistusest. Kui kogu ettevalmistus auditooriumi analüüsi ja ettekantava materjaliga on tehtud, siis tuleb ka ennast ette valmistada ehk ületada meid paljusid enne esinemist tabav ,,rambipalavik". Selle eelduseks on hea planeerimine, sest ka see süstib kindlustunnes esinejasse. Esineja saab tunda ennast kindlamalt, kui ta teab, et tema ettekanne on hea ning tema esinemist soovitakse kuulama tulla. Lisaks kirjalikule ettevalmistusele tuleb suurt rõhku pöörata ka ettekande suulisele osale, sest peale suulist ettekannet pole võimalik enam tagantjärgi oma vigu parandada. Teisõnu öeldes- sõnu ei saa tagasi võtta. Niigi krampis esineja võib sellest veel rohkem krampi minna ning ebakindlust seeläbi suurendada. Ettevalmistuse osas tähendab see ettekande
pahandust tehes laua või voodi alla peitu. Sirgudes vanemaks muutusid ka enesekaitsevahendid leidlikumaks, näiteks enam ei ronitud laua alla peitu, vaid ristati käed rinnale. Noorukieas lisandus sellisele liigutusele veel jalgade ristamine. Alati kui inimene närveerib võtab ta sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis pane ta käed vaheliti rinnale. See on aga selge ohutunde märk. Uuringud näitavad, et kui kuulaja asetab käed vaheliti rinnale, siis tekib temas eitav suhtumine esinejasse, samamoodi pöörab ta vähem tähelepanu esinejale. Paljud küll kinnitavad, et selline asend on mugav, aga iga liigutus on mugav, kui see vastab meie meeleolule. Käed ristis, kämblad õlavarrel- Sellises asendis inimesi saab väga tihti kohata kas arsti ooteruumis või lennukis. Poos väljendab ebameeldivate aistingute allasurumist. Neid väga viimistletud liigutusi teevad pidevalt tähelepanu keskmes olevad inimesed
vastupidist kinnitavates liigutustes. 4.1 KÄTE KASUTUS Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus
tähendab see, et ta vajab toetust. (1.Lk: 63). 8.6. KÄED KUI TÕKKED Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus
toetust. (Pease 1994: 63). Käed kui tõkked Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut
noortele huvitavamaks ning arusaadavamaks. Tunnistajate ütluste kasutamine Oluline osa teema käsitlemisel on holokausti üle elanud inimeste suulistel ja kirjalikel mälestustel. Kui kutsuda kedagi õpilastele oma isiklikest läbielamistest kõnelema, tuleks temaga eelnevalt vestelda, et kindlaks teha, kas kutsutu on võimeline õpilastele esinema ja kas talle on selged õpilastega kohtumise kasvatuslikud eesmärgid. Ka klassiga tuleks teha eeltööd, et õpilased suhtuksid esinejasse lugupidamisega ja oskaksid teda vääriliselt hinnata. Õpilased peaksid mõistma, et kuigi nendest sündmustest on möödunud palju aega, on rääkijal ikkagi valus oma isiklikest läbielamistest jutustada. Õpitavale konteksti loomine Holokausti toimumist tuleb vaadelda Euroopa ja terve maailma ajaloo kontekstis, anda õpilastele taustinformatsiooni eelnenud sündmustest ja asjaoludest, mis viisid holokaustini. Keerulistele küsimustele ei saa anda lihtsaid vastuseid
annaabi.ee 
