1. Inimese värvitundlikus sõltub valgusest 2. Organismi seisund, vanus, sugu mõjutavad meeleorganite tundlikust 3. Väikese OBJ liikumiskiirust hinnatakse suuremaks, kui suure OBJ liikumiskiirust 4. Perspektiivi taja, suuremas asjad ees ning väiksemad taga 5. Heledat osa tajutakse OBJ-na Taju kui esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protses: Taju ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju liigid: nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Taju omadused: 1.mõtestatus 2.valivus 3.konstantsus 4.apertseptiivsus 5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel
See on tunnus, mis näitab, millise süsteemi läbi realiseerub stiimuli vastu võtmise võime (näiteks nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, puudutus e. kompimine, lihastaju e. propriotseptsioon). Modaalsuse tajumist loetakse taju mikrogeneesi esimeseks etapiks. TAJU TAJU ÜLDMÕISTE Taju on esmete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess.Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujuned.Tajus esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed.See on kompleksne protsess,mis tugineb aistinguile,sõltub varasematest kogemustest,emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on protsess,mis on suunatud just terviku tunnetamisele,ilmneb n'iteks sellest,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess.Taju aluseks on, lisaks sünnipärastele
· Aistingud- meeltega saadav info · Taju saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine, säilitamine, taastamine · Mõtlemine kujunditega manipuleerimine · Keel, kõne sümbolid ja nende kasutamine · Tunded organismi teatud seisundid · Tegevuse juhtimine kooskõlastatud liigutamine · eesmärgipärane tegevus Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa. · Tajus esinduvad nii ärritajad, kui ärritajate vahelised seosed. · Kompleksne protsess tugineb aistingutele, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid.
mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) · Millised protsessid tekitavad taju? Tajus esinduvad ärritajad ja nende vahelised seosed on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Meeleelundite sees kui ka mujal organismis asetsevad spetsiaalsed sensoorsed rakud, mis on võimelised vastu võtma ja muutma vastava füüsikalise stiimuli närvisüsteemile arusaadavaks signaaliks. Näiteks paiknevad nahas erinevad retseptorid, mille ülesandeks on reageerida
esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi tunnuseks on kontrastitundlikkus. Kontrasti vastandnähtuseks on assimilatsioon ehk erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Taju & tähelepanu Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tjukujund. Tajus esinduvad ärritajate ja ärritaja vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on terve rida protsesse, mis teda kvalifitseerivad: - terviklikkus. Isegi kui detaile ei tea, siis terviklikkust tajume. - mõtestatus. Terviklik tajukujund pole mitte lihtsalt, vaid sellel on ka tähendus. Saame aru maailmast. Mõtestatus tuleb esile kategoriseerimise tõttu