Osalus peaks olema nii suur, nagu kogukonna täiustamise üldine määr lubab; ja lõppkokkuvõttes ei tule soovida midagi vähemat, kui et kõigil lubatakse osa saada riigi suveräänsest võimust. Aga kuna kogukonnas, mis on suurem kui üksainus väike linn, ei saa kõik isiklikult osa võtta enamast kui ainult väga väikesest osast avalikest asjadest, siis järeldub sellest, et täiusliku valitsuse ideaaltüübiks peab olema esindusvalitsus. (Mill, Esindusvalitsus, 217-18) Igasugune valitsussüsteem isegi kõige radikaalsem osalusdemokraatia vajab poliitika elluviimiseks administraatoreid. Rahva otsuste täideviimist ei saa teostada rahvas tervikuna. Järgmine küsimus on, missugune võim tuleks neile administraatoritele anda. Tavalises osalusdemokraatia mudelis on eelduseks, et
Iraanis. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. 4 Poliitika ja valitsus Tänapäeval valitseb riigis isalmi monarhia: kuningas on riigi täielik valitseja, kuigi teda nõustab ministrite nõukogu (kelle kuningas valib). Puudub esindusvalitsus ja ainus piirang kuninga võimule on islami seadus, mis on kehtivaks seaduseks. Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas. Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva. 5 KULTUUR Religioon Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund)
Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Konservatism hindab positiivselt neid nähtusi, mis tagavad ühiskonnas (sotsiaalset) stabiilsust, kuna võrdlevad riiklikku korraldust elusorganismiga, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Indiviid on vajalik osa suuremas tervikus. Oluline tees- parem teha vähe head kui palju halba. Ühiskonnas edasiliikumine peab olema ettevaatlik. Ei ole olemas ühte ja ainsat valitsemisvormi, kuna riigid ja rahvad on erinevad. Parima valitsemisvormi tunnuseks on esindusvalitsus. Tuntud esindajad: George W. Bush, W. Churchill, S. Berlusconi, M. Thatcher. Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid, korporatsioonid, etnilised ja usuliikumised ning terrorirühmitused- neid kõiki peetakse uuteks osalejateks rahvusvahelistes suhetes. Uuteks selles mõistes, et on muutunud olulisteks osalejateks viimase 50 aasta jooksul, kuigi esimesed rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest.
Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Konservatism hindab positiivselt neid nähtusi, mis tagavad ühiskonnas (sotsiaalset) stabiilsust, kuna võrdlevad riikliku korraldust elusorganismiga, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Indiviid on vajalik osa suuremas tervikus. Oluline tees – parem teha vähe head kui palju halba. Ühiskonna edasiliikumine peab olema ettevaatlik. Ei ole olemas ühte ja ainsat valitsemisvormi, kuna riigid ja rahvad on erinevad. Parima valitsemisvormi tunnuseks on esindusvalitsus. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism Ladina keeles societas – ühiskond, socialis – ühine, ühiskondlik; communis – ühine. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid
Voltaire ja Rousseau kirjanikud, Diderot ja D'Alembert teadlased, sotsioloog Montesquieu kirjutas ka satiire. Arvustati halba valitsemist ning püüti õigustada võimu piiranguid (Locke'i eeskujul). Leiti, et: · kõigil inimestel on loomuõigused, millest lähtub valgustatud omahuvi, sellest omakorda ühishuvi. Valitsus on õigustatud vaid siis, kui edendab vabadust, korda, omandi kaitset ja teisi hüvesid. · Õiglane valitsus on esindusvalitsus, mis piirab võimu kuritarvitusi ja türanniat ning laseb indiviidil end teostada. Inglismaad idealiseeriti. Prantsusmaa mõtlemises aga vastanduti varasemate traditsioonidega mõistus vastandus tavadega. · 18. sajand mõistuse ja teaduse teel tsivilisatsiooni arengu ja õnneni. Montesquieu (1689-1755) · Kartis, et absolutism on niivõrd juurdunud Prantsusmaal, et vabadus pole enam võimalik.
annaabi.ee 
