Esinduslik demokraatia - rahvas valib oma esindaja riigikokku (Eestis 101saadikut). Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Eesti - riigikogu, Soome - eduskund, Läti - seim, Venemaa - Riigiduuma, Saksamaa - Liidupäev... Parlament on ühe- või kahekojaline. USA-s on alamkoda esindajate koda ja ülemkoda senat. Põhjamaades ja Balti riikides on ühekojalised parlamendid. Parlamendid on kujunenud esindusorganiteks. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid (tänapäevalgi pole ühe partei või rahvuse liikmetest koosnev parlament demokraatlik), arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonnavaateid (väitlemine, oma seisukohtade propageerimine ning kokkuleppe otsimine), seaduste vastu võtmine (jõustuvad pärast presidendipoolset välja kuulutamist ning
inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud, kes ei kuulu otseselt riigiorganite süsteemi. Teatavatel juhtudel on seadusandja ka rahvas. Täidesaatev riigivõim on suunatud õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Täidesaatva riigivõimu organiks EV-s on Eesti Vabariigi Valitsus. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise
kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetuseks on parlament (Eestis Riigikogu). Kohalikeks esindusorganiteks on aga kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud), kes kuulumata otseselt riigiorganite süsteemi, teostavad kohaliku elanikkonna omavalitsuslikku avalikku võimu. Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid,
Kohtuvõim – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine) (Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem).
Tema pädevuse loetelu võib olla küllalt pikk, kuid enda pädevust teostab ta valitsuse näpunäidetel, näiteks nimetab väga erineva tasandi riigiametnikke valitsuse ettepanekul. Eestis kehtestas parlamentaarse mudeli 1920. aasta põhiseadus. Ka praegu kehtivat põhiseadust võib laias laastus lugeda parlamentaarse vabariigi põhiseaduseks. Nõukogude vabariik Seda vabariiki võib iseloomustada järgmiste tunnustega: 1.esindusorganiteks olid kõikidel tasanditel nõukogud (külanõukogu, rahvasaadikute nõukogu -- kuni 1977. aasta põhiseaduse jõustumiseni NSVL-is töörahva saadikute nõukogu). Kandidaate nõukogudesse seati üles tootmis-territoriaalsel põhimõttel, s.t. vastaval territooriumil tegutsevasse nõukokku seadsid kandidaate üles töökollektiivid, kusjuures need kandidaadid faktiliselt eelnevalt kooskõlastati sama tasandi parteiorganitega. Kõige sellega saavutati, et nn. juhuslik isik
Täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem).
annaabi.ee 
