paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka paeplaatidest. Taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. 19. sajandi hakati tähelepanu pöörama ruumide esinduslikkusele. Rehetuba jäi kasutusse peamiselt köögina, vilja kuivatamiseks ja ka panipaigaks. Taluelu siirdus kambritesse, millede rohkus sõltus talu jõukusest. Järjest vähem tehti mööblit kodus, järjest rohkem telliti seda tislerilt. Riiete hoidmisel hakkasid kirste asendama riidekapp ja kummut. Ka pulmakombestikus asendus kirst kapiga, mille pidi pruudile kaasavaraks tellima tema isa. Uus mööbel paigutati elukambritesse, rehetuppa jäid vanad ja viletsamad asjad. (3)
Linnused: Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus. Enamasti rajati muinaslinnuste kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli kohustus kindlustada linnus kõige vajalikud (toiy, loomatoit, kangad, nahk), neil olid ka ette nähtud koormised. Linnustes elamise plussid ja miinud + elanikud olid hästi kiatstud +hästi varustatud +võeti vastu külalisi +talupojad leidsid tööd -rõskus ja niiskus -ruumid olid pimedad -raske oli jääda anonüümseks Keskaegsed linnused: Rakvere, Paide, Viljandi Piiskoplinnused: Tartu, Lihula, haapsalu toomkirik, Kuressaare. Linnuste tüübid:
Eksperimendist erineb väliuuring selle poolest, et uurija ei saa vabalt reguleerida tingimuste muutumist, vaid peab rahuldama loomulikes tingimustes ilmnevate käitumismuutuste süstemaatilise registreerimisega ja otsima muutuste võimalikke põhjusi. Teamiste üldistatavust püütakse väliuuringutes tugevdada sellega, et uuritav grupp on teatud reeglite järgi (nt: loosimisega) valitud valim suuremast põhigrupist. Tänu valimi esinduslikkusele võidakse selle tulemusi üldistada kogu põhigrupi kohta käivateks (nt: hoiakuid ja arvamusiväljaselgitavates intervjueerimisuuringutes gallupi küsitlustes määratletakse algul uuritav põhigrupp ja siis püütakse tagada see, et põhigrupi kõik alagrupid oleksid uuritavas valimis võrdselt esindatud. Valimi esinduslikkus on eriti tähtis siis, kui uuritakse indiviididevahelisi erinevusi (nt: arvamusi). 4.3 Psühholoogilised testid
Suuremad puhastustööd võeti ette ka enne pulmi, jõule ja muid tähtpäevi. Seinad kaeti valgete linaste kangastega. Süüdati küünlad ja laua kohale riputati laekroon. Talvel kaunistati eluruume kuuseokstega, mis kinnitati seintele või raputati peeneks hakitult põrandale. 3.2.Muutused elamukultuuris 19.saj teisel poolel hakkad eesti talupoja elamukultuur omandama üha uusi jooni. Tähelepanu hakati pöörama eelkõige elamuruumide esinduslikkusele, mispuhul järgiti paljus linlike eeskujusid. Kambrid võeti aastaringsesse kasutusse. Rehest eraldi olevates 2-3 toa ja köögiga elamutes sisustati ruume enam-vähem nagu rehielamu kambreid. Suurte, 4-6 toaga häärberites hakati ühte suuremat tuba - saal sisustama eriti ilusasti ja külaliste jaoks puhtana hoidma, nõda linlikke tavasid jäljendades. 19.saj lõpuks olid talurahva eri kihtide elamute sisekujunduses kujunenud märgatavad erinevused.
1795 likvideerus 800 aastase ajalooga Poola (suur)riik. Lõviosa Poola aladest sai Venemaa, Preisimaa sai Lääne-Preisimaa (maismaaühenduse Ida-Preisimaa ja Brandenburgi vahele), Austria sai muuhulgas Krakovi Piirkonna. Jagatud Poola probleem püsis kuni 1918 aastani. 18saj kunstistiilid 1) Rokokoo (Louis XV ajastu u 1725-1775) Prantsusmaa lõbutseva aadli elegantse eluviisi peegeldus. Sisekujunduse ja maalikunsti stiil. Vastukaal baroki ülepaisutatud esinduslikkusele: a. Sisearhitektuuris naiselik intiimsus, hubasus, mänglev kergus, lopsakad taime- ja merekarbimotiivid, heledad toonid. b. Maalikunstis lüürilisus ja dekoratiivsus (nt Watteau lõbutsev seltskond looduse rüppes). Eksootilised Hiina motiivid ja maaeluromantika (Inglise park, karjuseidüllid) Rokokoo poliitiline kontekst: L'ancien régime (= vana kord). Prantsusmaal (1715-
annaabi.ee 
