Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus
arvates võimatu säilitada täieliku kontrolli masside üle. Võttes arvesse tehnoloogia arengut siis ilmselt toimub otsedemokraatia läbi interneti või mõne muu infotehnoloogilise lahenduse abil ja see tooks kaasa lugematult palju uusi probleeme. Lihtsamad näited oleks viirused, häkkerid ja paljud teised küberruumis võimalikud rünnakud. Võimatu oleks tänapäeval pidada massi koosolekuid, lihtsalt ei ole ruumi. Palju paremad väljavaated on esindusdemokraatial, kasutusel ka Eesti riigis, mis toimib enamuses maailma riikides. Pidev areng ja püüd parema elu poole on meid otsedemokraatia haardest välja rebinud ja ei ole otstarbekas astuda samm tagasi. Otsedemokraatia valitsemise ajal oli haridustase inimeste vahel väike ja ei olnud erilist vahet, kes otsuseid teeb. Ainult filosoofid pidasid end tarkadeks ja tahtsid riike valitseda ja ise otsuseid teha. Tänapäeval on arenenud haridussüsteem ja inimeste harituse tase on väga
Afganistani julgeolekutagamismissioonil osalemine on üheks meie olulisemaks ja nähtavamaks panuseks NATO liikmena. Afganistan on ka NATO tähtsaim välisoperatsioon ning Eesti huvides on, et NATO oleks Afganistanis oma ülesannete täitmisel edukas, kuna NATO on Eesti julgeoleku nurgakivi. ÜRO, NATO, EL ning teiste rahvusvahelise kogukonna esindajate põhieesmärk Afganistanis on olnud aidata kaasa selliste tingimuste loomisele, mis võimaldaksid Afganistanis toimida esindusdemokraatial ning afgaanidel iseseisvalt tagada oma riigis rahu ja julgeolekut. Eesti hinnangul on Afganistani jaoks kõige olulisem järgmiste tingimuste loomine: rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku tagamine, sisejulgeoleku saavutamine ja võimu jagamine rahumeelselt. Osalusega Afganistani 9 stabiliseerimises ja ülesehituses on otseselt või kaudselt seotud mitmed Eesti ministeeriumid ja
ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkundades on selleks erinevad piirangud. Näiteks ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindusdemokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti. 4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse? Vabadus ei ole seotud demokraatiaga. 5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada
tahe. kõrgemad riigi organid täiedetakse valimiste teel. levinud mõtteviisi jaoks tundub vabariik ainuvõimaliku riigivormina. kuigi veel 20. sajandi algul oli euroopas vaid 3 vabariiki: prantsusmaa, sveits, San Marino. Demokraatlikul vabariigil on olnud mitmesuguseid vorme. tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia. mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. esindusdemokraatial on vabariigina 2 vormi: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik. presidentaalses vabariigis valitakse riigipea ja esindusorgan(parlament) teineteisest sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees. presidendil on parlamendi seaduste suhtes suspensiivne vetoõigus. kuid presidendil ei ole õigus parlamenti laiali saata
Ülemkogu nimetab ka välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Siis liikmesriigid (va presidendi ja kõrge esindaja päritoluriigid) konsulteerides presidendiga esitavad volinike kandidaadid. President jagab ametid (nn portfelli) ja läheb kandidaatidega Euroopa Parlamendi ette, kes hääletab nad ametisse (võib ka tagasi lükata). Ametlikult nimetab pärast hääletus ametisse Ülemkogu. Eksamipilet nr 2 1. Milline vahe on otsesel ja esindusdemokraatial? Kas Eestis on valdav otsene või esindusdemokraatia? Iseloomusta mõlema demokraatiavormi eeliseid ja puudusi. Otseses demokraatias osalevad otsuse vastuvõtmises kõik kodanikud. Vanaaja demokraatia oli otsene ja väljendus rahvakoosolekul. Hääletamine võis toimuda sageli piirkondade, maksurühmade või väeosade kaupa. Tänapäeval on otsese demokraatia väljenduseks rahvahääletus ehk referendum. Esindusdemokraatia korral valivad