Demokraatia üks põhiomadus on ka valimiste regulaarsus, ehk valimiste toimumine mingite kindlate ajajärkude vahel. Eestis valitakse uued volikogus iga kolme ja riigikogu iga nelja aasta järel. Presidenti valitakse Eestis iga viie aasta tagant, ning üks isik ei tohe sellel ametikohal olla rohkem kui kaks ametiaega ehk 10 aastat. Niivõrd pikkade vahedega valimised aga ei taga rahva piisavat osalust valitsemises. Seetõttu arutatakse tihti vajadusest suurendada osalusdemokraatiat, mis pole esindusdemokraatiaga vastuolus. See tähendab saadikute korrapärast sidet oma valijatega, valijate võimalust suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning kõigi informeerimist poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt, osalusdemokraatia tähendab kodanike pidevat osalemist riigi poliitilises elus.
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik
kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valimised on üldised:piirangud on ainult vanuselised ja kodakondsusega seotud, valimistel on vaba konkurents:st kõik võivad hääletada vastavalt oma veendumustele. (kõik võivad esitada oma kandidatuuri), valimised on ühetaolised e võrdsed. Valimissüsteemid: majoritaarne +selgus ja lihtsus, võitjaid kerge välja selgitada. eelised juhtivatel parteidel, kaotsiläinud hääled,
A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile. N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte
Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel otsedemokraatia ja osalusdemokraatia põhimõtteid. 7 Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste (linn, riik, riikide liit) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat. (Rinne, 2013) 2.6 Tööstusdemokraatia Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 2.7 Korporatiivne demokraatia
Presidenti valitakse aga iga viie aasta tagant, kusjuures üks isik ei tohi olla sellel kohal rohkem kui kaks tähtaega (10 aastat) järjest. Valimiste tulemusel vahetuvad paljud saadikud ning seeläbi pääsevad poliitikas mõjule uued huvid ja seisukohad. Kolme- või nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei taga rahva piisavat osavõttu valitsemisest. Seepärast räägitaksegi sageli vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. Osalusdemokraatia pole esindusdemokraatiaga vastuolus. Selle termini all mõistetakse saadikute korrapärast sidet oma valijatega, kodanike võimalust suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritust poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt, osalusdemokraatia tähendab kodanike aktiivset osalemist poliitilises elus. 2.5 Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlament. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid -
a põhiseadus 89 paragrahvi, aga 1937. a põhiseadus 150 paragrahvi. Põhiseaduses oli ulatuslik peatükk ,,Eesti kodanikkude õigused ja kohustused" 27 paragrahviga, samas kärbiti oluliselt rahva osalemist riigivõimu teostamisel. Näiteks loobuti rahvaalgatuse korras seaduste vastuvõtmisest. Rahvahääletus oli võimalik ainult presidendi nõusolekul põhiseaduse muutmiseks. Nii jäid riigivanema sõnad kodanike kõrgeimast võimust deklaratiivseteks, sest otsene demokraatia oli asendunud esindusdemokraatiaga. Põhiseaduses püüti jätkuvalt realiseerida õigusriigi idee seda osa, mis nõuab võimude lahusust ja tasakaalustatust. Ühekojalise parlamendi asemele tuli kahekojaline ja Riigikogu hakkas koosnema Riigivolikogust ja Riiginõukogust; seati sisse suure, riigivanema pädevusega sarnane presidendi institutsioon; nähti ette õiguskantsleri institutsioon, kelle nimetas ametisse president ja kelle ülesanne oli valvata avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis
Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. President nimetab ametisse valitsuse, tal on ministrite
õigusega kasutada ülemvõimu oma territooriumi ja sellel asuvate isikute suhtes. Eesti riigiõigus tunneb muuhulgas demokraatia, õigusriigi, ja sotsiaalriigi põhimõtet. Üldises plaanis tähendab demokraatia rahva võimu, ehk siis seda, et riigivõim lähtub rahvast. Kui rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu otse ja vahetult rahvahääletuse kaudu, on tegemist otse- või vahetu demokraatiaga. Riigikogu, ehk siis rahva esindusorgani valimiste puhul on tegemist esindusdemokraatiaga. Õigusriik on üldine ettekujutus sellest, et riigivõimu teostatakse kooskõlas õigusega. Riik ei riku seadust! Õigusriik sisaldab endas taotlust, et riigis toimuks õiglane ja hea valitsemine. Ideaalis peaks õigusriigis kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Põhimõtteliselt võib öelda, et õigusriik on õiglusriik. Õigusriigi printsiipi iseloomustavad selle elemendid. Nendeks elementideks on: 1) põhiõiguste
Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed
annaabi.ee 
