Hiljem lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas oli ta mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu)üliõpilaste nime- kirjas 1934. aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses.
kohustusi, iialgi ei saaks temast korralikku talupidajat. Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak oma novellidest 2 kogumikku "Must rist" ja Epp Pillapardi Punjaba potitehas",järgmisel aastal "Ajude mäss". Kõiki kolme ühendab inimsuhteid pingestavate vastuolude ja kokkupõrgete olemasolu. Nende raamatutega tõusis ta kohe eesti realistliku novellinduse tippu.Vallakut huvitavad inimsuhted, inimeste omavahelised vahekorrad ning käitumised kriisiolukrodades. Vallak ei suhtu inimestesse põlglikult ega üleolevalt. Mõned Vallaku
Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses. Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor on Peet Vallak. 1920-1930. Aastatel oli ta tähtsamate kirjanike hulgas ainuke, kelle loomingus mängis esmajärgulist rolli just novellistika. Vallaku novellid tegelevad rõhutatult igapäevasega, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Ent Vallak suudab ka igapäevaelu väikesi sündmusi ja vastuolusid värvikalt avada.
Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012 Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks
emotsioonide põhinimetust: viha, armastus, rõõm, kurbus. Loetelukatsete metoodikast lähtuvalt peeti üheks olulisemaks kriteeriumiks sõna kognitiivset esilduvust, mis tähendab, et keelejuhid ütlesid neid sõnu sagedamini ja esimeste seas. Sõnal viha on eriline roll eestlaste emotsiooniteadvuses, kuna neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest palju suuremaks. Viha on eestlastele emotsioonikategooria kõige esindavam liige, emotsiooni prototüüp või parims näidis. Teiste rahvuste puhul on see aga erinev, näiteks võib tuua belglased, prantslased, itaallased ja sveitslased, kelle emotsiooni prototüüp on rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja Surinami elanikel ja hirm hollandlastel. Huvitav on see, et soomlased peavad eestlastega sarnaselt tüüpilisimaks emotsiooniks viha. Vihal on mõnel juhul ka positiivne kategooria
10. Henrik Visnapuu ühe luulekogu analüüs 11.Heiti Talviku luule ülevaade Sündis Tartus 1904- 1947, haritlaste perekonnas, kus loeti palju. Vend ja õde. Isa meditsiinidoktor ja ema klaverikunstnik. Keskkoolis esimesed luule katsetused. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (jättis pooleli). Läks Kiviõli kaevandusse tööle. Õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat. Luule suuresti personaalne. Abiellub Betti Alveriga. Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Küüditatakse ja sureb seal, tema matmispaika ei teata. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal Looming: Luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Varasem looming helgem ja romantiline, ,,Simmanil" I luulekogu ,,Palavik" 1934 oli minakeskne, ekpressionim, nägemused.Keskendub kehalisele närbumisele ning hingelisele kaosele. Näiteks luuletused ,,Üle
Koolis käis vaheldumisi Pärnus ja Tartus.Jõukas perekond. Luulekatsetused juba kooli ajal. Läks Hugo Treffnerist kaevandusse tööle.Hiljem Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima.See jäi lõpetamata, aga ülikoolil , kaastalstel ja üliõpilasseltsil Veljesto oli tema elus tähtis osa.Oli isepäine, tasakaal tuleb siis kui abiellus 1937 Betti Alveriga. Tähtis oli ka Talvik arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. Oli koos Alveriga arbujate rühma esindavam luuletaja.Luges palju maialmakirjandust.Teda raputas Dostojevski vene kirjanduses.Loomingus rohkem mõjutusi Dantelt, Francois Villonilt, Charles Baudelaire'ilt ja teistelt.Esimene luuletus ilmus ajakirjas.Pärast esikkogu("Palavik",1934) avaldamist loobus ta TÜ õpingutest ja temast sai kutseline kirjanik, kuid tugeva enesekriitika ja nõudlikkuse tõttu polnud ta kuigi viljakas.Avaldas ka teise luulekogu("Kohtupäev",1937), seejärel ilmus temalt luuletusi vaid ajakirjanduses
annaabi.ee 
