AS PIIM AS Kohuke Kalda tee 56 50752 TARTU 26.03.13. nr 2-4/2 Volikiri AS Piim, asukohaga Sõpruse pst 4, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esinaise Mari Maasikas isikus, volitab JUTA JÄNES't (sünniaeg 12.06.1976) esindama Piim aktsiaseltsi ostu-müügitehingute sõlmimisel ja kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 2 aastat. Mari Maasikas Juhatuse esinaine Sõpruse pst 4 Telefon 734 3756 Arvelduskonto 1001047653210 50503 TARTU Faks 734 3751 SEB pank E-post: [email protected]
MARI RAAMOT (1872 Tarvastu 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine aastail 1927 1936. Sündis Mulgimaa taluperes, õppis kodumajandust Königsbergis, Kielis ja Leipzigis. Asutas 1911.aastal Tartu lähedal Sahkapuu talus Eesti esimese kodumajanduskooli ja juhatas seda kuni 1918.aastani. Oli põllumajandustegelase ja poliitiku Jaan Raamoti abikaasa, laulja Aino Tamme õde. Pani aluse Naiskodukaitse organisatsioonile ja kujundas selle oma tõekspidamiste järgi. Sunniti esinaise kohalt lahkuma tugevnenud poliitilise surve mõjul, mis üritas rakendada apoliitilist organisatsiooni 1930.aastate teisel poolel Eestis valitsenud ainupartei Isamaaliidu huvides. Emigreerus 1944.aastal Saksamaale ja veetis ülejäänud elu paguluses. ERIKA OSKAR MÄNNIK (1894 Viljandi 1971 Viljandi) oli NKK esinaine aastail 1937 1940, enne seda NKK Sakala ringkonna esinaine ning NKK peasekretär. Lõpetas aastail 1915 1918 kõrgemad põllumajanduskursused Moskvas õpetaja
psühholoogile. · Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. · Liigu koos sõpradega. · Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. 11 Lisa 2 Kelle mure on koolivägivald? 24.04.2007 Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Kadri Järve sõnavõtt, milles ta väidab, et koolivägivalla vastu võitlemist kõrgkoolides ei õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas klassiga hakkama saada ja lastega suhelda. Väga asjakohane on väide, et õpetaja vajab senisest põhjalikumat ettevalmistust. Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest
soovidest, kui ka tootmisprotsessist ning on kasutada pikaajalise kogemusega töötajaskond. Teiseks on neil varasemalt tutvustatud tugev meeskond taga, kellega koos suudetakse kvaliteetset ja tarbija jaoks sobiva hinnaga toodangut pakkuda. Eriti oluline on see jäätise puhul, kus trendid võivad olla äkilised ning ühe toote eluiga on küllaltki lühike, kuid konkurents karm. Näitena võib tuua presidendiproua kampaania transrasvade vastu, mis Premia juhatuse esinaise sõnul ei pidavat siiski sugugi tervisele halvemini mõjuv olema, kui koorejäätis, küsimus pidavat eelkõige olema konkreetse tarbija maitseeelistuses. Peale selle näiteks Eriti Rammuse koorejäätise turule tulekuga oli tugev konkurents Balbiinoga, kes üsna pea jõudis turule ka oma alternatiiviga. Kuigi Premia jäätis oli kallim, siis suudeti eduka kampaania ja tõesti hea jäätisega tarbijate mällu just Eriti Rammusa nimi salvestada. Kas oluline oli 15%
Ühel korral sai sõna Heidi Gil (Allikas 4), kes on Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja. Tema põhisõnum oli, et lillede toetusest saadud raha eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule kõnniabiseade nii vigastatud veteranidele kui ka kõigile teistele kliiniku patsientidele. Kuid põhisõnumeid tema edasi ei andnud. Kõneisikuna esines ka Ave Proos, Naiskodukaitse esinaise asetäitja, (Allikas 5) kes rääkis peamiselt, mida lill sümboliseerib. Tema oli kindlasti põhisõnumi edasikandja. Samuti sai sõna ka Urmas Reinsalu (Allikas 10), kelle sõnul on oluline edasi rakendada kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika järgmisi samme. Tema põhisõnum oli välja tuua, et on vajalik pidada meeles ja toetada mehi ja naisi, kes osalesid relvastatud vabadusvõitluses. Tema ei olnud põhisõnumi edasikandja.
toodi Euroopasse kallihinnalist indigo värvainet, millest sai potisinist. Kusi pandi savi- või vaskpotti hapnema ning lisati indigo. See pulbritaoline aine mässiti riidenutsaku sisse, kui ligunema pandi. Vahetevahel segati, hoiti ühtlases soojuses lambasõnniku all. Valgendaja võtab aga selle värvi maha. Taimedega värvimine on nüüd ära jäänud, sest 19. sajandil tulid poodidesse müügile aniliinvärvid. Alljärgnev taimedega värvimise õpetus on aga pärit Vormsi käsitööseltsi esinaise Kristiina Rajando koostatudVäikesest käsiraamatust. Vormsil toimusid traditsioonilist ja loodussõbralikku parkimist, viltimist, lõngade värvimist tutvustavad õppepäevad. Lisaks paljudele huvilistele ja oma ala asjatundjatele Eestist, Soomest, Rootsist, võttis sellest osa ka Rosaali Karjam, Kihnu Roosi, kelle õpetuses kajastub rannarahva vähemalt paarisaja-aastane käsitöömälu. Olulisemad momendid õppepäevadest on jäädvustatud väikesesse vihikusse
kasvu ja arengut jätkub, valitseb arusaam, et kasvu säilitamisel on keskkonnaalane mõõde. 1970ndatel ilmus säästva arengu mõiste poliitilistesse programmidesse, rahvusvaheliste konverentside kavadesse. Debattide ühine teema oli seos vaesuse, majandusarengu ja looduskeskkonna seisundi vahel. Ehk tuntuim säästva arengu alane seisukohavõtt pärineb 1987.a. ÜRO World Comission on Environment and Development raportist Our Common Future, mida hakati komisjoni esinaise järgi nimetama Brundtlandi raportiks. 1987. aastal koostatud raport arendas väga oluliselt edasi säästva arengu kontseptsiooni. See kontseptsioon on praegu kogu maailmas poliitilistes programmides, vähemalt retoorika tasemel. Brundtlandi raport oli poliitika terminites silmapaistev ja mõjukas töö. See sisaldas palju informatsiooni jätkusuutlikkuse kohta, määratles rea potentsiaalseid 20