Muidugi mitte kõik Eesti Kirjanike Kooperatiivi (EKK) poolt kirjastatud trükised, vaid «ohutud», milles tsensori valvas silm ei tabanud nõukogudevastaseid vihjeid. Ja muidugi olid köited sageli ümbrispaberita, et vältida kogu EKK raamatutoodangut puudutava teabe sattumist kodumaise lugeja kätte. Kodumaist lugejat aga pidasid kirjastajad kaugemas perspektiivis silmas - just kaalutlusel ka Eestis vabalt levitada ja müüa oma raamatuid trükitigi EKK esikteost, Henrik Visnapuu mälestusteraamatut «Päike ja jõgi» 1951. aastal tervelt 5000 eksemplari. Möödunud aastakümnete vältel on Eesti Kirjanike Kooperatiivi tegevust tihedasti seostatud või isegi samastatud Bernard Kangroga. Kangro näol oli kirjastus
kokkuvõtlikult tähistatud ,,Kevade" head küljed ja puudused. Oskar Luts sai üle-öö kuulsaks ,,Kevade" I-ga, pildikestega koolipõlvest". Seda 60-kopikalist noorsooraamatut levis lühikese aja kestel sadades eksemplarides. Kirjanik mäletab, et ,,Postimees" on müünud ,,Kevade" I ainuüksi jõululaupäeval 1912 kakssada eksemplari, mis on enneolematu minek meie raamatuturul. Seni on ilmunud ,,Kevade" I neljas trükis. Võime liialdamata väita, et Lutsu esikteost on levinud rohkem kui ühtki teist käesoleval sajandil ilmunud eesti ilukirjanduslikku teost. Eesti Kirjanduse Seltsi auhindamiskomisjon määras autorile ,,Kevade" I eest 50 rubla ergutusauhinnaks. Aasta pärast (1913) ilmus ,,Kevade" teine osa - nüüd juba ,,Noor-Eesti" kirjastusel. Raamat sai pea sama suure menu osaliseks nagu esimenegi osa. ,,Kevaded" on murrangulise tähtsusega rahvaraamatud eesti kirjanduses. Neis realistlikku laadi teoseis
Eriti populaarseks ja sorsialisdikes riikides miljonitesse tiraadidesse ulatuvaks sai tema kirjutatud polaaruurijate reisipäevik "jäine raamat" (1959). Noorema põlvkonna olulisemad prosaistid olid Jüri Tuulik ("Tund enne väljasõitu", 1966), Ülo Tuulik ("Sõja jalus", 1974), Mati Unt ("Võ!g", 1964), Arvo Valton ("Veider soov", 1963), Enn Vetemaa ("Monument", 1965) ja Mats Traat ("Koputa kollasele aknale". 1966). Undi koolinoorte elu kujutavat esikteost "Hüvasti, kollane kass" (1963) on oma aja kulrus- raamatuna võrreldud J. D. Salingcri romaaniga "Kuristik rukkis". Rahvusvaheliselt raskekaalulisemaks kujunes eesti romaanikunst siiski tänu pisut vanema põlvkonna meistrile, poeedina tuntust kogunud Jaan Krossile, kellest küpses eas 1970. aastatel kujunes eesti proosa hiiglane, rahva mälu siil iraja ja oma maa minevikust leitud põnevamate ja erandlike isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16.
16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega
16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg. Vaatamata kõigele loobus ta oma ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele. 1845. aastal ilmub esikromaan ,,Vaesed inimesed" - kujutas Peterburi väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega
VALGUSTUSAJA KIRJANDUS Rahvateaduse algus Daniel Jusleniuse (1676 1752) ladinakeelne ,,Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu, 1700) pani aluse soomlust ja soome keelt austavale liikumisele, mida nimetati fennofiilsuseks. Raamat sisaldab kultuuriajaloolist kirjeldust vana Turu oludest, mida kannustab siiras pürgimus tõsta soomlaste iseteadvust. Varsti pärast Jusleniuse esikteost ilmus teine, folkloristlikult märkimisväärne väljaanne: Henricus (Henrik) Florinuse (1633 1705) vanasõnadekogu ,,Vanade soomlaste tavalised ja armsad vanasõnad", mis on varase rahvaluule uurimise väärtuslikumaid põhiteoseid. Rahvateaduse ajajärk jaguneb selgesti kahte ossa: 18. sajandi alguseks ja lõpuks. Jusleniuse ja Florinuse teosed paigutuvad 18. saj esimestesse aastatesse. Seejärel katkestas Suur vaen uurimustöö ja pillutas Turu õpetlased laiali
Isa õpetas kodus ladina keeles. Nad pandi hiljem pansioni- internaatkooli. 16-aastaselt suri tema ema tuberkuloosi. Pani Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. F. huvitus tegelikult kirjandusest, kuid allus isa tahtele. 1843. a lõpetas ja asus Peterburi ametnikuna tööle (madalama astme ametnik). Aasta hiljem tõlkis ja avaldas prantsuse keelest tõlgituna ühe Balzaci teose. Asub kirjutama oma esikteost. 2 aastat hiljem sureb isa. Fjodorit tabas närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi. Isa tapsid ta enda pärisorjad, nii väidetakse. Kirjanduse kõrval veel üks kirg- mängurikirg. Ta oli hasartmängija. Ta loobus oma ametnikutööst ja pühendus kirjandusele. Esimene romaan ,,Vaesed inimesed" 1845.a. Kujutab Peterburi väikeametniku armetut alandusi täis elu. Eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga rikkus rikub rikkad inimesed, ja vaesus vaesed halvaks
annaabi.ee 
