pinnakompositsioonid mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ühetüübilisi jooni. Pinnakompositsioonis püütakse edasi anda ruumi sügavust ja esemetevahelisi suhteid. Tavaliselt on need kompositsioonid kahemõõtmelisel pinnal (paberil, lõuendil) Mahulised ja ruumilised kompositsioonides on vormide paiknemine kolmel koordinaadil (kõrgus, laius, sügavus), kuid mahulises kompositsioonis on vorm tajutav kui liigutakse ümber objekti, ruumilises kui liigutakse sügavusse Kompositsiooni loomisel aitavad järgmised kompositsiooni võtted: 1)kontrast 2) dominant 3) rütm 4) sümmeetria ja asümmeetria 5) tasakaal 6) proportsioon
· mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ühetüübilisi jooni. Pinnakompositsioonis püütakse edasi anda ruumi sügavust ja esemetevahelisi suhteid. Tavaliselt on need kompositsioonid kahemõõtmelisel pinnal (paberil, lõuendil) Kompositsiooni võtted Kompositsiooni loomisel aitavad järgmised kompositsiooni võtted: 1) kontrast 2) dominant 3) rütm 4) sümmeetria ja asümmeetria 5) tasakaal 6) proportsioon Mida enam leidub elementidel kooskõlalisi sarnasusi, seda harmoonilisem on kogu kompositsioon Kontrast KONTRAST on kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine
täielikke, kõikehõlmavaid teadmisi ja neis leidub niisuguseid elemente, mis tunnetuse arenemise protsessis muutuvad, täpsustuvad, uutega asenduvad. Iga suhteline tõde on aga sammuks absoluutse tõe poole liikumises ja iga teaduslik suhteline tõde sisaldab absoluutse tõe elemente. Ületamatut piiri absoluutse ja suhtelise tõe vahel ei ole. Suhteliste tõdede summast kujuneb absoluutne tõde. Teaduse arenemise protsessis avastatakse üha sügavamalt ja täielikumalt esemete omadusi ja esemetevahelisi suhteid, lähenetakse absoluutse tõe tunnetamisele. Seda kinnitab ühe või teise teooria rakendamine praktikas (ühiskonna elus, tootmises jne.) Absoluutse ja suhtelise tõe õpetus on sihitud metafüüsika vastu, mis kuulutab igasuguse tõe igaveseks, muutumatuks ("absoluutseks"), ja mitmesuguste idealistlike relativismikontseptsioonide vastu, mis väidavad, et igasugune tõde on ainult suhteline
· pinnakompositsioonid · mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ühetüübilisi jooni. Pinnakompositsioonis püütakse edasi anda ruumi sügavust ja esemetevahelisi suhteid. Tavaliselt on need kompositsioonid kahemõõtmelisel pinnal (paberil, lõuendil) Kompositsiooni võtted Kompositsiooni loomisel aitavad järgmised kompositsiooni võtted: 1) kontrast 2) dominant 3) rütm 4) sümmeetria ja asümmeetria 5) tasakaal 6) proportsioon Mida enam leidub elementidel kooskõlalisi sarnasusi, seda harmoonilisem on kogu kompositsioon 26 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON
S1 on P S2 on P S3 on P S1,S2,S3 ammendab kogu klassi Kõik S on P 2. Mittetäielik induktsioon- induktiivse järelduse liik, kus üldjärelduseni kogu klassi kohta jõutakse vaid mõne selle klassi eseme alusel. Mittetäielik induktsioon liigitatakse induktsiooniks lihtsa loendamise teel, induktsiooniks analüüside ja faktide väljavalimise kaudu ning teaduslikuks induktsiooniks. Teadusliku induktsiooni eesmärk on avastada esemetevahelisi olulisi tunnuseid eelkõige aga põhjuslikke seoseid. See on tihedalt seotud vaatluse ja eksperimendiga. Deduktiivsed järeldused on tõsikindlad ja saavad ainukesena tulla tõestamisel kõne alla. Induktiivsed järeldused on tõenäolised, sisaldavad endas alati eksimisohtu. Eelised: On nähtud põhiliselt selel seotuses faktide, kogemuse ja kontrollitavusega. Deduktsioon ja induktsioon on omavahel tihedalt seotud. Nad mõlemad on seotud kogemusega.
annaabi.ee 
