saj. esimesel poolel. Asub paleest läänes, sellest ka nimetus. Ehitust alustati Joseph Bonaparte valitsemise ajal (1808-13) ja lõpetati mõned aastakümned hiljem Fernando VII Bourboni tütre Isabella II initsiatiivil. Platsi keskel asub Felipe IV.. Habsburgi pronksist monument (arhitekt Pietro Tacca, disainis Velazquez 1640 -ndal aastal.) Alfonso XIII. pidi 1931. aastal Franco eest maalt põgenema, suri eksiilis. 1975 toodi põrm (+ abikaasa) Hispaaniasse ja maeti Escoriali. Franco määras ise enda järglaseks Alfonso pojapoja Juan Carlos I de Bourboni. (sai troonile 1975) Francisko Franco y Bahamonde (1965) Alleede äärde on paigutatud kõikide Hispaania kuningate kujud alates Atanefist (545) lõpetades Alfonso XIII. Pidev auvalve - 2 ratsanikku valgetel hobustel Valle de Los Caidos (Langenute org). Kindral Fransisco Franco y Bahamonde (1892-20. nov1975, 1939-75 diktaator) rajas kodusõjas langenute mälestuseks võimsa monumendi Guadarrama orgu. (10km
(Krausse 2006:24). 1567 saabus ta Veneetsiasse, kus olevat õppinud Tiziani juures (Corrain 1999:59). Siis veetis ta lühemat aega Roomas, kus ta väidetavalt solvas kohalikke arvates, et ta võiks Michelangelo teoseid paremaks muuta (,,Hea mees,aga maalida ta ei osanud.") (Piper 2006:174). 1576. aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda tolleaegse Euroopa peamise suurehitise Escoriali kaunistamises maalidega. Peatselt suundus ta elama Toledosse, kus ta maalis uue katedraali jaoks altarimaali ,,Kristuse lahtiriietamine".Ülireligioosses vastureformatsiooni õhkkonnas kritiseeriti kunstnikku sellepärast, et ta julges paigutada Jeesuse pea madalamale ümbritsevatest figuuridest. Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59).
saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi) SKULPTUUR: antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt; Itaalia: üleminek gootikast vara-reness. polnud nii järsk kui arhitektuuris; alguskohaks Firenze; konkurss Firenze Toomkiriku baptisteeriumi reljeefide pronksuste loomine > Brunelleschi ja Ghiberti(võitis); uste tegemiseks kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj
Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik) o De Toledo, de Herrera o Escoriali loss Eesti: o Tagasihoidlik o Mustpeade maja fassaad SKULPTUUR: o Tervikuna gootist järsku lahtiütlemist ei toimunud o Gooti element vaibus järk-järgult Itaalia: o Lorenzo Ghiberti (1378-1455) - Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse pronksukse- võitis konkursi - Tegi baptisteeriumi idaukse - 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid, figuurid
Renesassaed algas tegelikult alles kuningas Carlos I (Karl V valitses 1517-1556), ta oli suur botaanikaharrastaja. Mauride ehitatud kindlus Sevillas Alcazar ehitati Carlos I ajal ümber, mis osaliselt veelgi nätavad, mõjutatud Itaalia stiilist. Samuti oli mõjutataud tema rajatud aed Alhambra linnuses, kuhu ta 1527 hakkas suvelossi rajama. 2. Carlos I-e aiakunsti tööd jätkas tema poeg Felippe II, lasi a. Madriidi ehitada Escoriali ansambli 1563 .Ansambli moodustasid kuningapalee ja augustiinlaste klooster. Arhitektid Bautista ja de Herrera. Mõlemad hispaani arenessansi põhitegijad. Aed oli kuulus oma purskkaevude ja mälestussammaste rohkusega. Kompleksi kuulus ka suurim kloostriõu, keskel purskkaev ja 4 basseini. b. Tuntuim tema ehitatud aed oli Aranjuezi suvelossi aed Tajo jõe kaldal, varem oli seal jahiloss,ühendati aiaga
Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". 1863. a. jaanuaris saabusid Giuseppina ja Giuseppe Verdi Madriidi, kus helilooja "Saatuse jõu" lavastustööde juhtimise enda peale võttis. Menuka esietenduse järel külastasid nad Sevillat, Cordobat, Granadat, Cadixit ja Xeresi, vaimustusid Alhambrast ning ängistusid Escoriali süngusest. Omanäolise maa rahvamuusikast ammutatud muljed haarasid maestrot ning leidsid mõni aeg hiljem kajastamist "Don Carloses". Ligi kaks aastat kestnud pidevate rännuteede järel pöördus Verdi erilise heameelega Sant' Agata vaikusesse tagasi, veetes seal põllunduse ja aiandusega tegeldes 1863. a. suve ]a sügise. 1863. a. oktoobris sai Giuseppe Verdi viiekümneseks. Kaasaegsete mälestuste järgi polnud
sugemetega fantastiline detailirohke ornament. Mõjusamaid näiteid on Toledo Santa Cruz´i hospidal (1504-14) ja Sevilla raekoda(1527-72). Kõrgrenessansi ajal taandus platereskne stiil suurte ja rangete vormide ees, saavutades oma kõrgpunkti 16.saj. II poolel. . Kõige kujukamalt avaldus see J.B.de Toledo (surn.1567) ja J.de Herrera (1530-97;stiili nimetataksegi J.de Herrera järgi herreriano stiiliks) poolt Madridi lähedale ehitatud Escorialis (1563-81). Escoriali hoonetekompleks (loss, kirik, klooster) on mahutatud rangele ruudukujulisele põhiplaanile, kus kõik ehitusosad paiknevad jäigas geomeetrilises võrgus. Kogu kompleksi hallist kivist hiiglafassaadil ei ole otsest keskpunkti, seda ilmestavad massiivsed neljakandilised nurgatornid ning aknaavade rütmiline paigutus. Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud seinapinnaga, kiriku juurde viiv kitsas õu ei avarda, vaid ängistab vaadet. Ka ülejäänud
annaabi.ee 
