ainevahetust gonadokortikoidid Toime sarnaneb meessuguhormoonidele, valkude, produktsioon, lihasmassi kasv (doping) Kilpnääre Türotsiin , Osalevad ainevahetuses trijoodtüroniin ja närvisüsteemi erutuvuses( hüpofunktsio on aeglustab, hüperfunktsioon kiirendab) Kõrvalkilpnääre parathormoon Suureneb Ca sisaldus veres, Ca ja P ainevahetus (hüperfunktsioonil Ca sisaldus veres tõuseb,
Kõige täpsema isiksushäire definitsiooni annab Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon kehtestas diagnoosimise aluseks 1992. a. ja Eesti psühhiaatrid 1993. aastal. ,,Spetsiifiline isiksushäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitu aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis ning ka suhtlemisstiilis." Sarimõrvarid erinevad oluliselt palgamõrtsukatest ja teistest mitme mõrva sooritanud kurjategijatest just motivatsiooni poolest. Kui palgamõrtsukate eesmärk on teenida kasumit, siis sarimõrvar teeb vaid enda rahuldamiseks ja rahulolu saavutamiseks. Ei saa eitada, et pole teistsuguseid teooriaid sarimõrvarite mõttemaailma kujunemise osas. Näiteks arvab teatud osa psühholooge, et sarimõrvarid ei ole
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on
Samuti raske on maniakaal- depressiivne depressioon, mille puhul depressiivsed ja maniakaalsed seisundid vahelduvad (kord hõljutakse pilvedel, kord langetakse põrmu). Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja vähenenud otsustusvõimes. Kergemad depressioonid jagunevad:1)neurootilisteks,2) nartsissistlikeks ja 3) psühhoreaktiivseteks. Neurootiline depressioon - väljendub rusutud meeleolus, enesesüüdistustes, alaväärsustundes, kapseldumises, elustiimulite pärssimistes, enesetapumõtetes. Somaatilised sümptomid: kalduvus kurnatusele, peapööritus, mao ja soolestiku talitushäired, millega kaasnevad isutus, aplus ja neelamistakistused. Eelkõige tabab
SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili;
ühelt neuronilt teisele. Pidurdus talitlusliku seisundi pärssumine või lakkamine. · Spets sünapsid, mis sisaldavad pidurdust esile kutsuvad mediaator ainet · Koe väsimusest tingitud pessimaalne pidurdus · Pidurdus pärast erutust: organismi kaitsefunktsioon, et pikendada taastumisperioodi. · 52. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Erutusseisundis olevas närvi- või lihaskius osa toimuvad seaduspärased muutused erutuvuses. Nende muutuste selgitamiseks tuleb pärast erutust esilekutsunud üksikärritust anda samade elektroodide kaudu teine samasugune ärritus. Kiu funktsionaalse seisundi muutunud oleku tõttu osutub vastus teisele ärritusele esimesega mittevõrdseks. Erutus muutub erutuvus laine läbimisel kolmefaasiliselt algul erutuvus langeb, siis tõuseb ning lõpuks langeb uuesti. Erutuvuse muutuste tsükkel on kindlas vahekorras elektrilise potentsiaali muutuste tsükliga
*SEADUS "KÕIK VÕI MITTE MIDAGI" Mööda närvi- ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest. Vaatamata sellele, kas on tegemist lävi- või üleläviärritusega, jääb kiudu mööda leviva aktsioonipotensiaali amplituud füsioloogilistes tingimustes konstantseks. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul.Närvi- ja lihasraku erutunud piirkonnas toimuvad faasilised muutused erutuvuses, s.o võimes vastata ärritussele erutusega. Lokaalse vastuse ajal esineb erutuvuse tõus. Alaläviste ärrituste puhul tekkivate lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab ktsioonipotentsiaali tekkimise. Aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faasis koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses
annaabi.ee 
