- Signaalide vastuvõtt ja edastamine - Seondab membraani tsütoskeletiga Pumbad energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja Kandjad transport valgud liiguvad mööda konts gradiendi Kanalid avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transpodi pili mööda konts gradiendi. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. Seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihas rakud) Tuuma poorid (NPC) (nukleoporiinid) - Membraane läbivad - Spetsiifilised - Loomses rakus tuhandeid Tuumake *Dünaamiline struktuur mis seostub raku tegevusega *Tuumake moodustub rRNA geene sisaldava DNA lõikude ümber * T toimub ribosoomide subühikute formeerumine Golgi kompleks valkude ja lipiidide lõplik modifitseerimine (posttranslatsiooniline modifitseerimine) ning suunamine kindlatesse raku piirkondadesse
Kindlustvaad konts gradiendi o Kandjad e transport valgud - liiguvad mööda konts gradienti, o Kanalid - avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transporti piki konts gradienti. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihasrakud). OSMOOS DIFUSIOON PASSIIVNE AKTIIVNE vastu konts gr. piki konts gr piki konts gr vastu konts gr - - valguline kandja või kanal Spets kandja ENERGIA
Meie tingimustes segatoitu süües mineraalainete vajadus üldiselt kaetakse. Puudujäägid võivad tekkida üldise toidu puuduse, mineraalainete kõrgenenud vajaduse korral või toitumisveidrustega inimestel, nende hulgas täielikel taimetoitlastel. Viimastel võib tekkida eriti kaltsiumi, raua ja tsingi puudujääk. Kaltsium (Ca) ongi üheks tähtsamaks makroelemendiks. Teda on vaja luude ja hammaste (koos fosforiga) ehituseks, erutusprotsesside normaalseks kulgemiseks erutuvates kudedes, erutuse ja lihaskontraktsiooni sidestajana, vere hüübimisel, seedeensüümide aktivaatorina ning ühtlasi on ta ka üheks intratsellulaarseks virgatsaineks. Kaltsiumi taset vereplasmas (2,5 mmol/l) hoitakse konstantsena piinliku täpsusega. Toiduga saadud kaltsiumi imendumist peensoolest reguleeritaksegi vastavalt organismi vajadustele parathormooni ja kaltsitriooli (vitamiin D3 -hormoon) vahendusel. Kui kaltsiumi
Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning spetsiifilisi jooni (kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes /seedemahlad, higi, lima hormoonid/ jne). Erinevatel rakkudel on erinev erutuvus. Rakkudel, mis on spetsialiseerunud keskkonnamõjutuste vastuvõtmisele (retseptorid), signaalide teistele süsteemidele
membraanipotentsiaal -80 mv -40mv-le, sellist pingemuutust korratakse sageli. Alumised graafikud on saadud, kui on summeeritud palju registreeritud üksikkanalivoole, Na vool peatub teatud hetkel, K omadel kujuneb välja keskmiste avanemiste sagedus 1 3 Aktsioonipotentsiaalid erinevates erutuvates kudedes. Schmidti õpikus lk 23 joonis 2-4 Närvikoes kestus u 1 ms, skeletilihases 10 ms (lihase kontraktsioon 100 ms), südamelihases 200 ms. Skeletilihases 10 ms. AP toimimise ajal on koes refraktsiooniperiood. Südamelihases 200 ms. Südamelihases on TÜÜPILINE e TÖÖMÜOKARD (pumbafunktsioon) ATÜÜPILINE e ERUTUSTEKKE- ja JUHTESÜSTEEM (genereerib südamerütmi ning korraldab eri südame osade koostöö) Eri tüüpi müokardis on eri kujuga AP-d.
Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest
annaabi.ee 
