Puhkeolekule omase polarisatsiooni taastumisfaasis väheneb taas Na + ioonide ja suureneb K+ ioonide läbilaskvus, kuid see vôtab aega: 0,5 - 1,0 millisekundi jooksul ei suuda närvikude vastu vôtta uusi signaale (puudub erutuvus). Seda lühikest ajavahemikku nimetatakse refraktaarsusperioodiks. Refraktaarsusperioodi kestvus määrab seega vastava ertuva koe juhtivad omadused. Kui erutus (depolarisatsioonilaine) jõuab sünapsini, algatab see uue erutusimpulsi järgnevas närvirakus vôi muudab talitleva organi( raku) ainevahetust, pôhjustades selle tegevuse muutumist. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda
Pavlov'i 1891-1900 aastatel meditsiinikoolis tehtud uurimustöö näitas, et närvisüsteem mängib domineerivat rolli füsioloogias ning edasiste uurimustega jõudis ta tingitud reflekside olemuseni (nobelprize www). 3 1. Närvisüsteemi ülesehitus Närvisüsteemi ehituslik ja talitluslik ühik on närvirakk e. neuron. Närvirakk on spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmiseks ja erutusimpulsi edasijuhtimiseks. Oma kuju ja suuruse poolest erinevad närvirakud üksteisest õige ulatuslikult. Kõikidel närvirakkudel, olenemata suurusest, on ühesugused ehituslikud ja talitluslikud iseärasused: närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest, närviraku välismembraan on võimeline genereerima närviimpulsse ning närvirakul on arvukalt ühendusi teiste rakkudega eriliste moodustiste, nn. sünapside abil (Kivistik 1997 : 22). Närviraku kehas on tuum, mikrosoomid, plasmavõrgustik
see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas. Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus. Dopamiin mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu.
läbilaskvus suureneb plii, vismuti, naatriumi, mõnede albumiinide jt. Ainete suhtes, väheneb aga fosfori suhtes. Selle tagajärjel sugeneb häireid närvikoe ainevahetuses. ALKOHOLI TOIME NÄRVIKOES Närvisüsteemi difundeerunud alkohol avaldab närvirakkude ainevahetusele ning funktsioneerimisele mitmesugust ning ulatuslikku toimet. Ta mõjub pärssivalt närvirakkudele, eriti tema jätkete membraani väga olulisele süsteemile, nn. Naatriumpumbale, mille ülesandeks on elektrilise erutusimpulsi liikumise tagamine närvirakus. Järelikult nõrgendab alkohol närviimplusi kulgemist närvirakkudes. Alkohol pärisib ka närvirakkude energeetilist ainevahetust, langetades vastavate fermentide aktiivsust ning põhjustades energia vabastamise langust makroergilistes fosforühendites (ATPst). Alaneb ka glükoosi oksüdeerimis võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja nägemiskühmualuses struktuuris.
üksteisele järele jõudes • Ruumiline – erutused kulgevad erinevaid närve pidi ja saavad kokku ühes punktis 25.Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Erutuse rütmi omandamine. Närvikeskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedused on erinevad. Rütm sõltuvalt vajadusele. 26.Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Impulss levib üle (mitte läbi) refleksikaare/närvisüsteemi otse lähedal asuvasse närvikeskusesse. (Toimub väga tugeva ärrituse/erutusimpulsi korral) --- Pidurdus kesknärvisüsteemis: • Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine • Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis • Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel • Närvirakkude kaitse kurnatuse eest • Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos KNS tegevuse koordinatsioon: • Üksikute reflekside kooskõlastamine
Südame füsioloogia Puhkepotentsiaal on südamelihase raku erutusvalmis puhkeseisund. Rakumembraani sise- ja väliskülje vahel on elektriline potentsiaalierinevus u 60–90 mV . See tekib ioonide erinevast jaotumisest, kusjuures enamik positiivseid ioone liigub rakuseina välisküljele. Kaaliumi kontsentratsioon on raku sees 30–40 korda kõrgem, naatriumi kontsentratsioon aga on väljaspool rakku 10–20 korda kõrgem. Aktsioonipotentsiaal tekib erutusimpulsi mõjul. Naatrium voolab raku sisse ja toob kaasa depolarisatsiooni (potentsiaalierinevuse vähenemise). Seejärel voolab kaalium rakust välja ja algatab repolarisatsiooni, mille käigus energiat kulutavad ioonipumbad pumpavad naatriumit rakust välja ja kaaliumit rakku tagasi ning taastavad sellega esialgse potentsiaalierinevuse. Kuni 40 mV potentsiaalierinevuse tekkimiseni jäävad naatriumi-kaaliumi kanalid suletuks ja uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekkida (refraktaarperiood).
annaabi.ee 
