- See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest. Ruum ja aeg - Ruum. Ma võin roosist kõik tunnused eraldada aga ulatuvust ruumis, ilma et ma kujutlust ennast purustaksin ei saa eraldada. Ruumi kujutlus on antud a priori. Ruum ei ole seotud objekti endaga. Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle. - Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis. - Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. "Ruumil on empiiriline reaalsus" kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa. - Niisiis ruumil on "transtsendentaalne identiteet". See on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm. - Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud. - Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. - Kõik, mis meil on liigub ajas
Teadmise võimalikkuse probleemi selline lahendus sunnib aga Kanti tegema teist tema filosoofia jaoks alustrajavat eristust. Asju tuleb sel juhul üheltpoolt mõtelda nii, kuidas nad võivad olla sõltumatult meie tunnetuse “vormist”, ja teisest küljest nii, kuidas kogeme neid meie sõltuvalt oma tunnetuse “vormist”. Niisiis eristab ta nad kui “asjad iseendast” ( Dinge an sich selbst) asjadest kui “nähtumustest” (Erscheinungen) meie jaoks [B XXVI jj.]. Kui teadmise võimalikkuse tingimuseks on tunnetuse aprioorsed “vormid” meie tunnetusvõimes, siis peavad asjad iseendast, olles meie tunnetuse vormist sõltumatud, jääma väljapoole meile võimalikku tunnetust. Niisiis lahendab Kant teadmise võimalikkuse probleemi selle hinnaga, et ta loobub mõistuse pretensioonist väita midagi selle kohta, millised on asjad iseendas. Selline pretensioon oli aga olemuslik kogu traditsioonilisele filosoofiale
· Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle. · Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin · Ruum ja aeg muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan. Alati leian ma ees vaid muutusi ajas, kuid sugugi mitte · Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena paratamatut sidet põhjusega. (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis. · Niisiis võib olla ka sünteetilisi lauseid a priori. · Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. · Kõigepealt on sellised matemaatilised väited. "Ruumil on empiiriline reaalsus" kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa.
väljaspool juba midagi olemas, mis neid mõjutab. Rohkem pole aga võimalik selle välise kohta öelda. Piirid, mis minus endas on, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" nagu seda mulle mu meeled vahendavad. Neid piire pole võimalik ületada. Sellest, mis asub ilmingu taga, asjast iseendas (Ding an sich! - Kant nimetab seda ka Noumenon'iks), ma ei saa midagi teada. Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena. (die Erscheinungen). Kuid siiski on üks piirang, millel on paratamatu ja üleüldine iseloom - nad on antud meile ruumis. Kõigil inimestel on ühesugune meelelisuse struktuur; kõigile inimestele (kuidas see on teiste elusolendite juures, seda me ei tea) on antud kõik ümbritsev ruumilises vormis. Selles mõttes võib Kant öelda: "Ruumil on empiiriline reaalsus", see tähendab, et sellel on objektiivne maksvus kõige suhtes, mis meile iial välise objektina ilmub. Kas asjad ise on ruumis - ei saa me teada
Aeg on nagu tingimus, milleta poleks kogemusi. Ajal on absoluutne kehtivus kõigile asjadele, kuid ta ei kuulu asja juurde iseeneses. Ruum ja ega on apriiorsete võimalustega meis eneses. Matemaatiline võimalus - ruumi ja aja määratlus; arvutamine on loetlemine, mis rajaneb ajas järgnevusele. Transendentaalne analüüs. Kantil on oluline mõistus. Meil on kaemused, mis on mõistuseta tühjad. Mõistus peab olema suunatud meelelisusele (die Erscheinungen - ilmingutele; saab näitlikku materjali). Meelelisus on sõltuv mõistusest, sest vahendab muljeid. Aisting on korrastatud ärritus. Taju on korrastatud aisting. Mõiste on korrastatud taju. Teadus on korrastatud teadmine. Tarkus on korrastatud elu. Meelelisus ja mõistus töötavad tunnetusprotsessis koos. Kant püüab lepitada ratsionalismi ja empirismi. Kord maailmas ei tule maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine on ise korrastamine. Transendentaalne loogika