Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias,Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt • Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal,
nähtust, mis Pärnumaal aset leidis? Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Õige vastus: Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus, 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritega
kergemini. Päikese põhjustatud looded toimivad samamoodi, kuid on väiksemad, sest Päike asub palju kaugemal kui Kuu. Üldiselt Päike kas võimendab või vähendab Kuu põhjustatud loodeid. 5) selgita lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning too näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; a) Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid.
tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas. Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. Järskrannikud Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul esineb rannaastanguid, panku, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Murrutuskulpad on lainete kulutusel tekkinud süvendid rannajärsakutes. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Järskrannikud on fjordrannikud, mis on tekkinud liustiku kulutusorgudes meretaseme tõusmisel. Piltidel on näha järskrannikuid, mis asuvad Islandi lääneosas noolega näidatud kohas.
Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes. Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu põhjalõuna ja idalääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. LõunaHiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid. Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma
mida nad nimetavad Kesktasandikuks, oma maa südameks. Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes. Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu põhja-lõuna ja ida-lääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. Lõuna- Hiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva- ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid. Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest
annaabi.ee 
