Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3
Viimases oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal, hõlmates ligi neljandiku tundide arvust. Õpetati laulmist, klaveri-, oreli- ja viiulimängu, harmooniat ja generaalbassi. Seminari 400 kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Valga seminarist võrsus hulk mehi, kes eesti kultuuri arengus edaspidi suuresti kaasa rääkisid vennad Aleksander ja Friedrich August Saebelmann, A.E.Thomson, C.R.Jakobson jt. Küsimused lk 38 1) Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? V: 1841. aastal välja antud Hageni õpik oli paljudele muusikaharrastajatele tollal ainsaks abivahendiks. Selle trükise eesti keelde tõlkinud Jõelähtme pastor G.H.Schüdlöffel pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. A.Erlemanni raamat sisaldas lisaks üldisele noodiõpetusele seletusi harmoonia, koorifaktuuri, kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil vaja läks
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust
Tema ,,Siioni lauliku" kolm osa ilmusid aastail 1845, 1853, 1860. Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik", kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M. Kõrber, kellelt on nii ilmalikke kui ka vaimulikke laule. Enne esimest üldlaulupidu ilmus Friedrich Kuhlbarsi ,,Laulik kodus ning koolis".Muusikateooria õpikuks koolmeistritele oli Andreas Erlemanni ,,Muusika õpetus", millel oli oma osa laulupeo ettevalmistusel. Pärast laulupidu sai eestikeelne muusikakirjandus uut hoogu. Lauluvara, mis sel viisil koolide ja kooride käsutusse jõudis oli muidugi valdavalt saksa helilooming, saksa järelromantiline muusika, mis oli moes ja levinud ka teistesse maadesse. Hiljem lisandus soome ja mõnevõrra ka rootsi muusika. Oma heliloojaid eestlastel veel polnud, sest profesionaalsete muusikute rühm oli alles tekkimas. Rahvaviise oli mingil määral
.. See oli 1887. aastal. Kui see ära toodi- see oli nelja registriga- siis olin ma, muidugi mõista, õnnelik. Tahtsin nagu salaja õppida, et nii isa üllatada. See oli väntorel. Pidin üles ronima, et vänta alla tõmmata. Hakkasin siis neid viise otsima, mis olid meelde jäänud. Kui isa mängis, siis kuulasin tähelepanelikult. See nii haaras. Isa peaasjalikult improviseeris. Ema õpetas mind vahepeal, umbes viie aastaselt, lugema. Nüüd tahtsin nooti õppida. Toru-Jaagupil oli Erlemanni muusikaõpetus. Lugesin seda sada korda algusest lõpuni läbi. Õppisin noodimärgid kõik ära viiuli- ja ka bassivõtmes. Kui mõned märgid ei olnud selged pöördusin isa poole. Isa küsis: "Kust sa neid tunned?" - "Noh, näed mul on Erlemanni õpetus. "Siis mängisin meeskoori noodist, vist laulupeo noodist. Neid oli...Tenor oli viiulivõtmes. Mängisin oktaav kõrgemalt! Selles noodiraamatus oli Bortjantski laul "Tule nüüd, tule hõiskama." Pärast teisi lapsi
annaabi.ee 
