Magamine on lahutamatu osa meie ööpäevasestest tegevustest. Teooriaid selle kohta kuidas magada on aga väga palju. Viimasel ajal on tähelepanu all olnud mitmeid uuringuid, kus päevaste uinakute mõju inimeste enesetundele ja füsioloogilistele protsessidele on testitud. Paljud tervisespetsialistid ja arstid siiski soovitavad lühikesi 20- 30min. keskpäevaseid uinakuid. Mitmetes uuringutes on leitud uinakute positiivse mõju kohta. Põhiline, mis välja tuuakse on uinaku positiivne mõju erksusele, tähelepanuvõimele ja unisuse vähesusele. Minu arvates on raske öelda kuidas inimesed magama peaksid, sest kõik inimesed on erinevad ja see, mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele. Samas arvan, et kui inimene on öösel oma unevajaduse täis maganud, siis ei vaja ta täiendavaid lõunauinakuid. Kasutatud materjal: o http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Sho rt_Story_on_Napping.htm
õige unehügieeni kehtestamine. Kuna teismelised kannatavad krooniliselt unepuuduse all, toimetavad nad hea osa päevast justkui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võrreldav narkolepsias isikute omaga. Krooniline unepuudus on selles earühmas tõsine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noorukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tegevustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste tagajärgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reaktsiooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile (Pindmaa, 2011). Kasutatud allikad Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkooli reisikorralduse, hotellimajanduse ja toitlustusteenuste korralduse õppekavade aine "Töötervishoid ja tööohutus" täiendav õppematerjal. Külastatud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/ka/Taastvahendid_II/index.html Hagger, M. S. (2010). Sleep, self-regulation, self-control and health. Stress Health, 26: 181 185. Hansson, J
tuleriidale, sest nad lobisesid neid rohmakalt välja; ent tema raamatuid võtsid paavstid ja kirikuvürstid, kuningad ja hertsogid ülimeelitatult vastu ning tasusid nende eest koguni auametite ja kinkidega. Erasmus pole kohe algusest peale suur kirjanik. Tema-sugune mees peab vanaks saama, et maailma mõjutada. Erasmus oli rohkem asjatundja kui kunstnik, tema igialati löögivalmis intelligentsusele on kirjutamine vaid vestlemise teistsugune vorm, see ei maksa ta vaimsele erksusele erilist vaeva, ja ta ise selgitab kord, et uue raamatu kirjutamine on talle väiksem vaev kui vana korrektuuri lugemine. 3 Missioon ja elu mõte Erasmus armastas luulet ja filosoofiat. Raamatuid ja taieseid, keeli ja rahvaid ning kogu inimkonda. Ainult ühte asja kogu maa peal vihkas ta tõesti kui mõistusevastast: fanatismi
12 siis hoiab ta selgituse ajal käsi ristatult või taskus. Peidetud peopesad võivad meile reeta, et inimene luiskab. (Pease, 1994) 5.3 Jalad Sarnaselt kätele, tähistab ka iga liigutus, mis jalgadega tehakse, mingit kindlat tunnet, mõtet iseloomuomadust. Kui seisate sirgelt, mõlemad jalad kõvasti maha toetatud, viitab see erksusele ja enesekindlusele. Seistes või istudes suuname tavaliselt jalalabad inimese või eseme poole, mis meid huvitab. Jalaga kopsimine viitab kärsitusele ning soovile edasi liikuda ja tegutsema asuda. (Jaskolka, 2004) Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine
Võõras seltskonnas viibides kasutame sageli oma ebakindluse väljendamiseks poosi, kus kõverdatud käsi haarab rippuvast käest kinni. Sarnaselt kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad (Pease 1994: 68 - 72). 2.3 Jalad Sarnaselt kätele, tähistab ka iga liigutus, mis jalgadega tehakse, mingit kindlat tunnet, mõtet iseloomuomadust. Kui seisate sirgelt, mõlemad jalad kõvasti maha toetatud, viitab see erksusele ja enesekindlusele. Seistes või istudes suuname tavaliselt jalalabad inimese või eseme poole, mis meid huvitab. Jalaga kopsimine viitab kärsitusele ning soovile edasi liikuda ja tegutsema asuda (Jaskolka 2004: 77 78). 2.4 Isiklik ruum See, kui lähedale lubame teistel inimestel endale tulla, sõltub sellest, kui hästi me neid tunneme (Winston 2004: 86). Intiimne vöönd (15 46 cm) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma
annaabi.ee 
