Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks. Triiase ajastu (mis algal 230 miljonit aastat tagasi ja kestis 35 miljoni aastat): Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis
kasvamiseks kõige enam valgust ja seepärast on need vetikad kõige kõrgemal vööndis .Pruunvetikad vajavad natuke vähem valgust ja seega on nad rohevetikate vööndist all pool. Pruunvetikatest tuntuim on põisadru. Punavetikad ei vaja praktiliselt üldse valgust seega on nemad täiesti all ehk pruunvetikate vööndist veel all pool.Tuntuim Läänemere punavetikas on agarik .Sellest saadakse zelatiinitaolist ainet, millest tehakse näiteks marelaadi. Kaldalähedased kivid on sageli kaetud erkroheliste vetikatuustidega.Need vetikad on mitmesugused rohevetikad.Üks tavalisemaid neist on karevetikas.Karevetikas kasvab madalas vees ja katsudes pehme nagu vette kastetud vatt. Üherakulised Vetikad: Üherakulised vetikad ehk taimhõljumid on meres kõige olulisemad tootjad.Nad kasvavad mere pinnalähedases vees. Taimhõljum on kõikjal avameres kuid soojades rannavetes on neid siiski rohkem. Ta on oluline tootja, sest ta annab hapniku . Taimhõljum on
Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi kestis algas 230 mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka
Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute kestis algas 230 taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside triias 35 milj. milj. a tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde
Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean. Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Triias Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe.
0,1 m/s. Kinnitumiseks on neil tagakeha tipus kinnitusketas ja hingamiseks rindmikult väljaulatuvad jätked. Valmikud toituvad soojavereliste loomade verest. Teise alamseltsi moodustavad lühitundlalised ehk kärbselised. Lühikese ja jässaka kehaga, tavaliselt 3-lüliliste tundlatega, mitmesuguse värvusega, sageli karvased putukad. Parmlased on toakärbest meenutavad, sageli suured (8-27 mm), kiirelt lendavad ja päeval tegutsevad verdimevad putukad. Järvekibun on kirjude tiibade ja erkroheliste silmadega parm. Sõgelased seevastu on saleda kehaga hallikad väikesed parmud. Perekond parm Tabanus on kõige liigirikkam ja nende hulka kuuluvad ka kõige suuremad liigid, näiteks lehmaparm Sirelased on keskmised kuni suured kärbsed. Osa valmikuid meenutavad herilasi, mesilasi või kimalasi. Külastavad sageli õisi ja toituvad õietolmust. Saavad püsida õhus ühel kohal. Vastsed taim-, rööv- või detriiditoidulised. Hävitavad lehetäisid ja kimalaste vastseid
annaabi.ee 
