Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing
Sest keegi meist ei saa vabalt relvaga ringi kõndida, selleks on vaja luba taotleda, arstlik kontroll jne. Mis on kindlasti hea, me ei suudaks sellist olukorda ette kujutada nagu kuskil ameerika tänavatel, et ringi liiguvad relvastatud jõugud ja elad iga päev tulistamis ohvri hirmuga. Igas demokraatlikus riigis, nii ka Eestis on konkurents võimu nimel ja ka see on demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Kõik on kindlasti näinud reklaame kuidas erkonnad üksteisest üritavad üle trumbata, üritavad saavutada rahva poolehoidu. Kõigil inimestel on õigus internetis infot otsida, ajalehte lugeda jne., need alternatiivsed teabeallikad on demokraatliku Eesti tunnuseks. Eestit peetakse ka mitte demokraatlikuks sest, Eestis on esindusdemokraatia (mitte otsedemokraatia), mis tähendab seda, et Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning nad võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Valimised on
maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas lemkohus phiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus veti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu.
polnud võimalik vanaviisi juhtida. 2. Demokraatia laienemine. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond. Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alammäära. Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950.aastate alguseks olid lääneriigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust moderniseerima. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Valuutafond
Satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopa olid okupeeritud NSVL'i poolt. 1948 a. allutas kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kõik kehtestati kindla skeemi põhja, rajati Ajutised Valitsused. Ajutine Valitsus tegi mõned ümberkorraldused, maareformid. Siis korraldati valimised, milleks moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Valimistel järel sots.dem.ühinesid kommunistidega ning alles jäid vaid need erkonnad, mis pooldasid kommuniste. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Sellisel kombel tõusid kommunistid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias. Analoogse skeemi järgi üritati kommunistlikku korda kehtestada ka Ida-Saksamaal, kuid see ebaõnnestus ning 1949a. kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Hrustsovi aegne NSVL - ,,sula" periood. 1956 a. veebruaris toimunud NLKP XX
Kohalik tsiviiladministratusoon läks saksa sõjaväeliste kätte, kus vähemalt nõudandlikud rollis baltisaksalased, omavalitsused jäid alles, kuid kaotasid oma funktsioonid, volikogusid ei moodustanud, sõjaväelaste käskirjadega määrati ametisse linnapea ja maavalitsejad. Lätlastele reserveeriti valitsemissüsteemis kõige madalamad kohad. Lätlased võisid säilitada oma kohad vallavanematena või külavanematena, täitmaks saksa sõjaväeliste korraldust, Keelustati erkonnad ja poliitiline tegevus, pandi kinni läti keelsed ajalehed, ilmud vaid üks ametlik teataja, mis tõi saksa sõjaväe korraldusi, suleti enamik läti seltsides, koolides mindi üle saksa keelsele õppetööle, saksakeeleks sai ainus ametlik keel. Koolid viidi üle Preisi õppekavadele ja õppekorraldusele. Reorganiseeriti senine kohtusüsteem, ka preisi eeskujudel. Majanduslikus mõttes oli Kurmaa Saksamaa jaoks toiduainete tootmis aas, põlluainete piirkond.
annaabi.ee 
