Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus.
nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. Sageli nimetatakse kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli
loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Monarhia riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. - Piiramata monarhia monarhile kuulub kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, tädesaatva võimu juht ja õigusemõistja.. Erivormideks on despootia vanades idamaade, türannia antiikmaailmas ja absoluutne monarhia keskajal Euroopas, tänapäeval nt Saudi Araabias ja Kuveitis. - Piiratud monarhia isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada. Ajaloos on esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. - Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Saj.
isikutele). 8 Maksu kinnipidajatel on nii rahalised kui mitterahalised kohustused ning lisaks kohustus maksumaksja ees: maksukohustuslase nõudel tuleb väljastada tõend maksustamisperioodil väljamakstud summade ja nendelt kinnipeetud maksude ja maksete kohta. 5 MAKSUKOHUSTUSE LÕPPEMISE ALUSED 1) Tasumine (§105) Tasumise erivormideks on : a) maksumärkide ostmine (tubaka- ja alkoholiaktsiis) b) sularahas tasumine tollimaaklerile Makse ei ole võimalik sularahas tasuda. Erivorm kuna tollimaaklerile on võimalik maksta sularahas. Maksud laekuvad riigieelarvesse, kuid sularahas saab maksta tollimaksu tollimaaklerile, kes omakorda kannab summa edasi eelarvesse). c) sundkorras sissenõudmine – eripära on selles, et maksukohustuslane ei
kaitsevalmiduse seisund antigeensete ühendite, sealhulgas parasiitide vastu. Immuunsuse aluseks on organismi võime eristada kehaomaseid ja kehavõõraid ühendeid ning valmistada viimaste vastu antikehi (humoraalne immuunsus) või spetsiifiliselt reageerivaid lümfotsüüte. Kontakt parasiitidega jätab jälje immunoloogilisse mälusse, mis võimaldab organismil uue kontakti korral väga kiiresti reageerida. Immuunsust jagatakse mitmeteks erivormideks naga: primaarne ja sekundaarne immuunsus, antiparasiitne ja antitoksiline immuunsus, absoluutne ja partsiaalne immuunsus, premunitsioon, barjäärimmuunsus. indiferentsed interaktsioonid (ld. indifferens -- ükskõikne, loid; interaktsioon). Ükskõiksed vastastikused toimed liikide vahel, kumbki partneritest ei kahjusta ega soodusta teineteist. Vt. ka neutralism. interaktsioon. individuaalravi (ld. individuum -- mittejaotatav) -- üksikravi. Ravimi manustamine
annaabi.ee 
