siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend) Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks.
· kirjavormi tunnused: o paigutustunnused o käekirja tunnused Paigutustunnused on kirjutatu paigutusviisi iseärasused. Need ilmnevad kogu teksti või selle üksikute lõikude puhul. Tüüpilisteks võivad osutuda teksti pealkirja, dokumendi nimetuse ja kuupäeva asetus. Samuti võivad harjumulikuks osutuda lehekülgede nummerdamine, sõnade "ärakiri" ja "vt pöördel" ning allkirja koht. Käekirja tunnused jaotatakse üld- ja eritunnusteks. Käekirja üldtunnused iseloomustavad kirjutaja käeliigutuste süsteemi tervikuna, eritunnused aga üksikute kirjamärkide-elementide kirjutamisel ja omavahel seostamisel. Üldtunnused: · väljakujunemise aste e tase · viimistlustase · seostus · kalle · suurus · hajusus · pais käekirja väljakujunemist määratakse selle järgi kuivõrd kiired, kooskõlastatud, rütmilised ja harjumuslikud on kirjutaja käeliigutused
Õiguse idee koosneb kolmest komponendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Teise komponendi juures tuleb selgelt esile riigi roll õigusloomes. Riik annab normid välja kindla kehtestamiskorra järgi, et need oleks kättesaadavad kõigile. Samuti garanteeritakse õigust riiklike õiguskaitse- ja sunnivahenditega (kohtud, vanglad, sundtäitmine). Õigusnormi kui sotsiaalse normi alaliigi eritunnusteks ongi garanteerimine riigi poolt ning kehtestamine riigi poolt. 4.1. Normatiivne reguleerimine Individuaalne reguleerimine -- inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimissanktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine -- inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Normatiivse reguleerimise aspektist on õiguse eesmärgiks luua õigusnormid, mille abil
I osa ülalesitatud vormelis ongi hüpotees - järgnev tähistus loengumapis: H. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud (just sellisena eeldatud!), tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Õigusnormi hüpoteesis on põhimõtteliselt fikseeritud: 1) tegu (tegevus või tegevusetus) ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes (selle teoreetilise teo ja tagajärje eritunnusteks on juriidilised faktid, millede ilmnemisel on tegemist just selle mudelolustikuga ning mitte ühegi teisega (juriidilised sündmused ning juriidilised teod: vt selle teema § 2 p 3 - liigitused sõltuvalt tekkimise iseloomust, õigusliku tagajärje poolest ning faktide kogumi järgi; õiguspärased ning õigusvastased teod); 2) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis
• Külmutatud veosed. Külmutatud kauba (refrigerated cargo) all mõeldakse tavatemperatuuril kiiresti riknevat kaupa (enamasti toiduained). Külmutuskaupa veetakse eriotstarbeliste lae- vadega – külmutuslaevadega –, mille eritunnusteks on hea soojusisolatsiooniga kaubaruumid, võimsad külmutusagregaadid, sageli laeva enda laadimisvahendid. Massveosed (lahtised veosed) Massveoste (bulk cargo) all mõistetakse homogeenset ehk sarnastest osakestest või ühikutest
annaabi.ee 
