Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene,
Vegetatiivse paljunemisviisi jaoks on vaja ühte vanemat ning on väga kiire protsess. Samas on see riskantne, kuna järglased on identsed, ning on heaks saagiks parasiitidele ja haigusetekitajatele. - Bakterid, algloomad, üherakulised seened - pooldumine Jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast - Pagaripärm, hüdra, mõned käsnad - pungumine Järglane kasvab pungana küljes ning eraldub küpseks saanuna - Paljud taimed - vegetatiivne Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. - Seened, samblad, osjad, sõnajalad - spooride ehk eostega Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. Sugulisel sigimisel tekib uus organism geneetilise materjali kombineerimisel. Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos. Keerulisem mittesugulisest kuna: - On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema
St isendite vähest geneetilist varieerus ja väiksemat edukust parasiitidele ja bakteritele vastu seista. Esineb alamatel loomadel, selgroogsetel ei esine. Pooldumine- vanemorganism jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast ( nt bakterid, algloomad, üherakulised seened) Pungumine- Järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ning eraldub küpseks saanuna ( nt pagaripärm, hüdra, mõned käsnad) Taimede vegetatiivne paljunemine- uus organism tekib taimekudedes oevatest eritumis. Ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Vegetatiivse paljunemise organiteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. ( nt pajud, taimed) Paljunemine spooridega e eostega- Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. See hakkab tootma haploidseid sugurakke, mis viljastuvad ning millest areneb diploidne organism. Spoorid võivad moodustuda ka mitootolise jagunemise teel või viljastunud rakkudest
Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) AdrenaliinNoradrenaliin 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär)
Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) AdrenaliinNoradrenaliin 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär)
paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia. Oma arengult varasemad kesknärvisüsteemi osad alluvad hilisematele, nn kõrgematele ajuosadele. Juhtivataks kujuneb peaajukoor, mis täiuslikem on inimesel. Ilma ,,kõrgemate ajuosade" osavõtuta on teatud ulatuses võimalikud mõningad elutähtsad funktsioonid. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhutakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe- ja soos jätkamise funktsioone. Madalamate ajuosade kaudu teostuvad ,,automaatsed" reaktsioonid ei pruugi olla kaugeltki täiuslikud ega täita antud liigi seisukohalt oma bioloogilist ülesannet täies ulatuses. KNS-is töödeltakse sensoritelt saadavat infot, võrreldakse seda varem mällu salvestatuga ja võetakse vastu otsuseid, mis realiseeruvad vegetatiivsete ja motoorsete funktsioonidena. Keskusi informeeritakse kujunenud
4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside käitumisreaktsiooni tulemuslikkuse kohta on oluliseks organismi talitluse kontriolli ja juhtimise osaks.(2) Närvikoe talituspõhimõte: Organismi reaktsioon toimub välis-või sisekeskkonnast tulenevatele mõjutusteleskeleti-ja
annaabi.ee 
