surnu põletamine kalmel. Peale surnu hävitati tihti ka tema asjad- need murti katki või väänati kõveraks. Tuleriidalt kogutud jäänused loobiti enamasti kalmesse laiali. Sageli maeti surnud eluasemete juurde või isegi nende sisse. Surnud sängitati madalatesse haudadesse selili väljasirutatud asendise, käed rinnal või külgedel. vahel riputati hauda punamulda-ookrit. Haudade põhja asetati kuuseoksei ja kasetohtu. Mõnikord asetati meeste ja naiste surnukehad hauda erisuunaliselt. Valmast ja Kõnnust on leitud paarishaud, kuhu koos maetud mees ja naine olid sängitatud vastupidises suunas. Surnu maeti täies rõivastuses, mis oli veel kaunistatud luust, hammastest ja merevaigust ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid. Tõenäoliselt usuti hauatagusesse ellu ja pandi vajalikke tarbeesemeid selleks puhuks surnule kaasa. Üldiselt pandi kaasa ehteid, vahel ka tööriistu. Keskmisel rauaajal hakati kalmetesse ka hauapanusena relvi panema.
kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA- polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus- printsiip, mille kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel. 8. Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi
DNA nukleotiidid on A,G,C,T. RNA nukleotiidid on A,G,C,U DNA-l on olemas primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. RNA’l tertsiaalset struktuui ei moodustu. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus seisneb lämmastikalauste kindlas paardumises, ehk A-ga paardub T, ja C- ga paardub T. Antiparalleelsus seisneb selles, et kaks vastastikku ahelat asuvad üksteise suhtes erisuunaliselt. DNA ahela ühes otsas on vaba 3´-OH rühm, teise ahela otsas aga vaba 5´-fosfaat. Nukleiinhapet sünteesitakse ainult suunaga 5’ otsast 3’ suunas. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakterikromosoom on rõngasmolekul, mis moodustub DNA tugeval kokkupakkimisel. Kokkupakitud DNA esmalt koosneb lingudest, mis saadakse kokkuvoltimisel. Seejärel toimub veel superspiralisatsioon, mis pakib DNA veelgi rohkem kokku. 46
aasta 19.oktoobril Tallinnas. Tema esimene luulekogu on ilmunud kahes versioonis- ,,Merca by Air Mail" ja ,,Merc@merka" - aastal 1989 Kanadas väliseesti kirjastuselt. Ta pälvis rahvusmeeleolu tõusu aegadel endale nime ,,protestiööbik" ning oma lüürikas kasutab Ta ka suhteliselt otsesõnalist isamaalüürikat. Siiski on ka temal põhiliseks teemaks trotslik ,,prügikastiluule" ning rämetraagiline lembeluule. Viimane kogu ,,Vana libu hommik", mis ilmus aastal 1998, katsetab erisuunaliselt, nii folkloorse motiiviga ja murdeluule ning homoerootilise, modifitseeritud vormi vahel. (Pruul 2000) Pilt 4 Merle Jääger (http://www.ajaloomuuseum.ee/) [24.04.2011] Selle ajastu punkaritest on alles vähe. Enamik on suundunud teisele teele. On ministreid ja teisi asjamehi. Üks neist oli Rakvere linnapea , kes mängis kunagi ansamblis Süütu Vanaema. (Rinne 2008:75-79) 18 6
See on tüüpiline sidekoe vorm, milles esinevad kõik sidekoe komponendid – rakud, rakuvaheaine ja kiud. Jaotatakse: * kiudsidekude: 1. kohev sidekude (prevaleerivad sidekoe rakud) 2. tihe sassiskiuline sidekude (pärisnahk) - textus connectivus collagenosus compactus regularis 3. tihe korraskiuline sidekude (kõõluskude) - textus connectivus collagenosus compactus irregularis Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on:
annaabi.ee 
