poolt. 12. Lääne-Virumaal: Altja küla (seal on ka kõrtsihoone) Mõisa tuluallika ehk kange alkoholi/piirituse müük ja nende turustamise koht oli kõrts. Turistile saab täna töötava kõrtsina soovitada Altja kõrtsi Lääne-Virumaa, kõrtsihoonena aga Vastseliina linnuse külastuskeskust. Kõrtsid sarnanesid ehituslikult talupoegade rehielamule, eristuseks ukseesised sambad. Kõrtsid kuulusid tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus
Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga i.a (ilma aastata), s.a. (sine anno.). Kirjastuse nimes ei kasutata jutumärke. Lehekülgede arvu näitamine raamatute puhul on soovituslik. Mereste, U. Kompleksanalüüs ja efektiivsus. Tallinn: Valgus, 1984, 262 lk. ehk uuemas kirjapildis: Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. 1984. Kaunis emakeel. 6., parand. tr. Tallinn: Valgus, 262 lk. (tiitellehel Kuues, parandatud trükk) Sama autori sama ilmumisaastaga teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba, L. 1990a. Balti kett ... Vaba, L. 1990b. Die baltischen ... · raamatute puhul, millel autori nime ei ole antud, kuid tiitellehel võib olla toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus,
Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga i.a (ilma aastata), s.a. (sine anno.). Kirjastuse nimes ei kasutata jutumärke. Lehekülgede arvu näitamine raamatute puhul on soovituslik. Mereste, U. Kompleksanalüüs ja efektiivsus. Tallinn: Valgus, 1984, 262 lk. ehk uuemas kirjapildis: Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. 1984. Kaunis emakeel. 6., parand. tr. Tallinn: Valgus, 262 lk. (tiitellehel Kuues, parandatud trükk) Sama autori sama ilmumisaastaga teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba, L. 1990a. Balti kett ... Vaba, L. 1990b. Die baltischen ... · raamatute puhul, millel autori nime ei ole antud, kuid tiitellehel võib olla toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus,
ning toob kasu hulgale inimestele. Eksistentsialism/ voluntarism 72. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. On olemas seesmine tundmus, mis oskab eraldada nii head kui halba, tõmbab lähedale head, lükkab eemale halba. Mingi teaga seisnes tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud. Väidetakse ka seda, et emotsioonid ei ole faktid, neid ei saa tõestada ega kasutada nt kohtus, emotsioonide alusel ei saa mõista kedagi süüdi. Samas kaitstakse sentimentaalset filosoofiat, väites, et ta põhineb inimloomusel ning seetõttu on objektiivne. 73. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone.
Tuuakse välja kolm kriteeriumit: objekt, tunnetusallikas ja tunnetusviis. Küsimus allika järele ehk kus meie teadmised pärinevad. Teadmise allikaks jagunevad empirismiks ja ratsionalismiks. Räägitakse metafüüsilisest tunnetusest ehk tunnetus ei saa olla kogemusest lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus. Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist). Tunnetusallikate küsimus ei erista nt metafüüsikat matemaatikast. Peame siis edasi tunnetusviise eristama. Aprioorsed otsused ehk kogemuset sõltumatu ehk mõistusest sõltuv. Eristamine tunnetusviisi kaudu. Teaduslik tunnetusviis on otsustused(tänapäeval tähendab lausung – subjekti ja predikaadi seos). Teadus apoliitiline ehk tõestatud teadmine ehk tuleb õigustada(tõestada) subjekti ja predikaadi seost. Otsustused jagatakse kaheks: analüütilised
annaabi.ee 
