67. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 68. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 69. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 70. Polütroobi võrrand. pvn konst. 71. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil. Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel
68. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 69. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 70. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 71. Polütroobi võrrand. pv n = konst. 72. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil. Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel.
U = 4200 1000 2 10 -3 (60 - 20) = 340000 J = 340 kJ . Vastus: 2 liitri vee soojendamisel temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 60 0 C on vee siseenergia muutus 340 kJ (0,34 MJ). Näidisülesanne 6. Hapniku moolsoojus jääval ruumalal on 20,1 J/(mol·K). Kui suur on hapniku erisoojus jääval ruumalal? Lahendus. Antud: CV = 20,1 J/(mol·K) Kõigepealt teeme selgeks, mis vahe on aine moolsoojusel ja µ = 32 g/mol = 0,032 kg/mol erisoojusel. Aine moolsoojus CV on arvuliselt võrdne cV = ? soojushulgaga, mis on vajalik ühe mooli aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Aine erisoojus cV on aga arvuliselt võrdne soojushulgaga, mis on vajalik ühe kilogrammi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Nendest kahest definitsioonist järeldub, et teades aine moolsoojust ja ühe mooli massi µ , saame arvutada aine erisoojuse
(p=const) 3) Isotermiline protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel temperatuuril. (T=const.) 4) Adiabaatne protsess Protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta välis või übritsevasse keskkonda. (q=0, s=const- tagastatava puhul) 5) Polütroopne protsess - nimetatakse termodünaamilist protsessi mis kulgeb konstantsel erisoojuse väärtusel. ehk c = dq / dt = const , polüentroopseks võib nimetada igasugust protsessi, mis kulgeb konstantsel erisoojusel. Neid saab rühmitada kolme rühma : I protsessides soojus mis juhitakse protsessi kulutatakse nii gaasi siseenergia suurendamiseks kui ka mehaanilise töö tegemiseks. II protsessides toimub gaasi siseenergia
mehaaniline töö saavutatakse gaasi siseenergia vähenemisel ja tehniline töö saavutatakse entalpia vähenemisel. 24. Polütroopne protsess (def, polütroobi võrrand pV=nk, polüentroopsete protsesside kujutamine PV diagrammil. ) Polüentroopseks protsessiks nimetatakse termodünaamilist protsessi mis kulgeb konstantsel erisoojuse väärtusel. ehk c = dq / dt = const , polüentroopseks võib nimetada igasugust protsessi, mis kulgeb konstantsel erisoojusel. Soojusejaotus, siseenergia ja sooritatava töö vahel jääb muutumatuks. pv = const n polüentroobi astendaja. (kõik parameetrite n vahelised seosed, mis sai välja kirjutatud adiapaatilise protsessi kohta kehtivad ka polüentroopse protsessi kohta, ainult k asemele tuleb kirjutada n. I protsessides soojus mis juhitakse protsessi
(p=const) 3) Isotermiline protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel temperatuuril. (T=const.) 4) Adiabaatne protsess Protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta välis või übritsevasse keskkonda. (q=0, s=const- tagastatava puhul) 5) Polütroopne protsess - nimetatakse termodünaamilist protsessi mis kulgeb konstantsel erisoojuse väärtusel. ehk c dq / dt const , polüentroopseks võib nimetada igasugust protsessi, mis kulgeb konstantsel erisoojusel. Neid saab rühmitada kolme rühma : I protsessides soojus mis juhitakse protsessi kulutatakse nii gaasi siseenergia suurendamiseks kui ka mehaanilise töö tegemiseks. II protsessides toimub gaasi siseenergia
töö saavutatakse entalpia vähenemisel. Polütroopne protsess (def, polütroobi võrrand pV=nk, polüentroopsete protsesside kujutamine PV diagrammil. ) Polüentroopseks protsessiks nimetatakse termodünaamilist protsessi mis kulgeb konstantsel erisoojuse väärtusel. ehk c dq / dt const , polüentroopseks võib nimetada igasugust protsessi, mis kulgeb konstantsel erisoojusel. Soojusejaotus, siseenergia ja sooritatava töö vahel jääb muutumatuks. pv const n n– polüentroobi astendaja. (kõik parameetrite vahelised seosed, mis sai välja kirjutatud adiapaatilise protsessi kohta kehtivad ka polüentroopse protsessi kohta, ainult k asemele tuleb kirjutada n.
annaabi.ee 
