ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. · Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. · Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. · Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. . Klassikaline füüsika · Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) · Termomeeter (A. Celsius, 1742) · Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) · Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) · Gaasi olekuvõrrand (B. Clapeyron, 1834) · Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833)
rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ja riigiduuma valimisi, jaan tõnisson postimehe peatoimetaja, aatemees, EV riigivanem, eesti rahvameelse eduerakonna esimees, konstantin päts teataja peatoimetaja, majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford
elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Kusjuures Einsteini relatiivsusteooria võrrandid on edasiarendus Maxwelli võrranditest, mis on viidud kokku relatiivsusteooria lähtekonseptsiooniga. Samuti arendas Maxwell niiöelda Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ühtlasi on ta tuntud ka kui esimese värvifoto tegija 1861. aastal. Tihedalt tegi Maxwell koostööd koos Faradayga. Hoolimata omavahelisest vanuse vahest, suhtusid elektromagnetismi kaks peamist tegijat Faraday ja Maxwell teineteisesse suure lugupidamisega ning olid pikajalises sisukas kirjavahetuses. Oma põhiteost, Traktaati elektrist ja magnetismist asus Maxwell kirjutama vahetult pärast Faraday surma, ajendatuna soovist jäädvustada Faraday mälestust.
Sigmund Freud - psühhoanalüüs Alfred Nobel - Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kogus hiigelvaranduse lõhkeainete tootmisega, pärandas osa fondile, mis hakkas igal aastal jagama Nobeli preemiaid ( Alfred Nobeli testamendi põhjal) Alfred Dreyfus - Prantsusmaa armee juudi soost kapten, alusetult süüdistati spionaazis Max Plank - Saksa füüsik, kvantmehaanika looja Albert Einstein - juudi soost Sveitsi patendiametnik, erirelatiivsusteooriale alguse panija John Evans - inglise arheoloog, kes tõi 1900. päevavalgele Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni, 1905 avastas hormoonid, 1908 mandrite triivimise teooria teke Joseph Thomson - elektroni avastaja (1897. a.) Ernest Rutherford - esitas 1911. a. planetaarse aatomimudeli Niels Bohri - 1913.a. valmis taanlase (tema) töö vesiniku aatomist, tema teooria oli näiteks teaduse arengust Samuel Morse - telegraafiaparaat
Formuleeris entroopia mõiste. James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 5. november 1879 Cambridge) oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861). Maxwell tuli välja huvitava seisukohaga, et valgus kujutab endast tegelikult ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Ta suutis seda ka tõestada. Tõestas samuti matemaatiliselt, et peavad eksisteerima veel teist laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu me teame, et
Kas vana ja uus paradigma vastanduvad, st kas üks välistab teise? Kuidas tekib uus teooria? Kuidas võetakse omaks teooria? Kas Newtoni paradigmast võib rääkida kui relativistliku erijuhtumist? Newton: Thomas Kuhn on väitnud, et teadusrevolutsioonide ajal vahetub üks teooria teisega, mis ei ole eelmisega võrreldav, sest nende mõistestik on ühismõõduta. See kehtib Kuhni meelest näiteks ülemineku puhul Newtoni mehaanikalt erirelatiivsusteooriale. Kummaski teoorias on näiteks erinev massi mõiste, mis ei ole teise omaga võrreldav. Kuhn tugineb analüütilise deskriptivismi nimelisele arusaamale, et terminil on analüütiline definitsioon, mis tugineb loodusseadustele, mis selle terminiga seotud on. Teooria vahetumisel muutuvad postuleeritavad seadused, seega ka termini osutus. Selline kontseptsioon esitab väljakutse realismi arusaamale lähenemisest tõele: eri teooriate lähedus tõele ei ole võrreldav.
kaugused omavad alati kindlaid väärtusi. See tähendab, et kui üks kell on näiteks Maa peal, aga teine kihutab kosmoses raketiga ringi, siis Maale tagasi jõudes näitavad kellad ühte aega. Või kui tahetakse teada mingite objektide vahelisi kaugusi või kehade pikkusi, siis mõõtmistulemus ei olene sellest, kas keha seisab paigal või liigub. Einstein tuli aga 1905.a. mõttele, et see nii ei saa olla. Ja ta pani aluse erirelatiivsusteooriale, mis käsitleb inertsiaaalseid taustsüsteeme (a = const) ja üldrelatiivsusteooriale, mis vaatleb ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme (a const). Relatiivsusteooria kohaselt näitab kosmoses ringi kihutanud kell vähem (seal on aeg kulgenud aeglasemalt). Ka kehade pikkused olenevad sellest, kas see liigub või ei. See tähendab, et erinevate vaatlejate jaoks võivad pikkused olla erinevad. (Vt. R. March. Füüsika võlu. Ilmamaa, 2000; J. Heidemann, N. Pranzos, H. Reeves, A. Vidal-Madjar
annaabi.ee 
