pööravad suuremat tähelepanu massikultuurile kui oma rahva kultuurile. Tänapäeval on väga kõrgelt arenenud tehnoloogia, mis annab inimestele rohkem võimalusi reisimiseks ja suhtlemiseks erinevast rahvusest kodanikega. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, väga palju räägitakse inglise keeles. Enamikul inimestel maailmas on võimalus interneti kasutamiseks, kus ka on kõige levinum inglise keel. Läbi interneti saab suhelda erirahvusest inimestega ning ka meedia püüab näidata internetis maailma täpselt sealt vaatevinklist, kust parasjagu vaja. Tehnoloogia kiire areng globaliseeruvas maailmas vähendab riikide vahelisi erinevusi, sest inimestel on rohkem võimalusi suhtlemaks kogu maailmaga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, jne. Kuid globaliseeruvas maailmas on raske ära hoida riikide ja kultuuride erinevuste hävimist
ka enda poolt veidi kriitikat. Luuletuses ,,Juba kaheselt’’ kirjeldabki ta juhust, kuidas ta lapsega telekast lastesaateid otsides, satub telekanalile, kus just näidatakse surma ja tapmisi – ta kirjeldab enda muret, et tema nii väike laps peab juba surma ja vägivallaga kokku puutuma. Luuletusest ,,Lapsed ehitavad’’ kirjeldab aga Ehin seigast, kuidas ta lapsega käis mänguväljakul. Seal mängisid aga nii eesti lapsed kui ka vene lapsed. Mängides tekkisid erirahvusest lastel tüli torni ehituse kohta ning emad tõttasid kohe lastele appi ning selgitasid lastele, teada olevas emakeeles, et mängida tuleb ilusti, võttes seega omakorda ka ära lastelt võimaluse ise suhelda ja n-ö ühine keel leida. Luulekogu lugedes, oli mul veidi raske ennast samastada luuletajaga, kuna emaksolemine on mulle veel võõras valdkond ning samuti ei tunne ma nii suurte lähedust enda päritolu või juurtega
loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes.
Kodus arutati. Maad, kus elatakse, peavad küll kiõik oma kodumaaks, aga põhijuureds ei pruugi sugugi mitte kõigil just selle maa mullas kinni olla. Juured on klammerdunud tuhandete kilomeetrite taha ja sootuks teistesse põhimõtetesse ja tõekspidamistesse ning ammutavad sealt kogu aeg siinsele kodule vastuvõtmatut ja võõrast. Loo põhimõte seisneski faktil, et sa võid parimsõber küll olla, aga kui su sõbranna on erirahvusest, siis tähendab see ka tihti erievaid põhimõtteid. Ta võib olla sõber sinuga, aga kas ka sinu rahvuse ja kodumaaga? Järgmine lugu rääkis isast ja pojast, kes õhtuti konutasid sauna eelruumis juttu rääkides ja päeval koos tööd tehes. Poeg Karl-Eerik leiab ühel päeva oma isa kiirköitja, kus on vahel pikem jutustus millestki. Tegemist oli isa kaua aega tagasi kaduma läinud köitega. Kooliajal olevat ta huvi tundnud
Ameerikas töötavatest tugispetsialistidest räägib selle kokkuvõtte alusel ainult 6,5% kahte keelt. Enamus räägib inglise keelt ja ainult 2,21 % spetsialistidest räägib muud keelt, kui hispaania keelt või inglise keelt. See näitab, et klient ei saa emakeelset abi. Viimastel aastatel on seda olukorda üritatud muuta. On tehtud ülikoolides kraadiõppe programme, millega koos käib suurem praktika ja rahvusvaheline koostöö. Ülikoolides julgustatakse kaasama erirahvusest õpilasi, sealhulgas vähemusrahvaste seast. Tugispetsialistidel on võimalus otsida abi erinevatest kultuurilistest ja keelelistest erigruppidest. Otsida kontakti vähemusrahvastelt ja Ameerika põlisrahvastelt. Osaleda erinevates täiendõppe kursustel, kus keskendutakse just kakskeelsete õpilaste toetamiseks. Oluline on ka tugispetsialistide enda individuaalne algatus teenuse pakkujana. See antud kokkuvõte on juba üks abivahend spetsialistidele, kes peavad tegelema kakskeelsete
07.1924. // ERA.3084.1.31, l 16. 27 Valga linnavalitsuse kiri Riigimaade valitsusele 18.02.1927. // ERA.3084.1.31, l 40. 28 Valgamaa ..., lk 209. 9 vähenes, mille põhjuseks peeti piiri tõmbamise tõttu tekkinud linna asendiväärtuse kahanemist. Elanike arv jäi siiski suuremaks kui vahetult peale linna jagamist.29 Suurem muutus toimus muidugi rahvuslikus koosseisus. Kuigi Eesti-Valga jäi paljude erirahvusest inimeste kodulinnaks, oli 1922. aastaks Eesti poolele jäänud linnaelanike seas eestlaste osakaal siiski tervelt 74% ning lätlaste osa jäi 15% lähedale. Piirkomisjoni tegevuse alguses 1919. aastal arvestati kogu Valga elanikkonnas eestlaste osakaaluks 49,8% ja lätlaste osaks 38,7%.30 Ehk siis ühest paljurahvuselisest linnast, kus ükski rahvusgrupp ei moodustanud absoluutset ülekaalu, oli järgi jäänud kaks ühe domineeriva rahvusega linna. 29 Valgamaa ..., lk 489-490. 30