Karistamine peab kinnitama normi kehtivust. Nende usku, kes usuvad karistusse, peab kinnitama, näitama, et tõepoolest karistatakse teo eest. Normi rikkujad saavad karistada. o Eripreventsioon – konkreetse isiku mõjutamine, keda karistatakse. Tuleb vaadata, kas konkreetne inimene pärast karistamist edaspidi paneb kuritegusid toime. See on eripreventsiooni tugev külg, sest arvestatakse mõju, mida karistus avaldab. Eripreventsioon on umbes 100 aastat hilisem nähtus. On küüniline öelda, et inimest represseerides tehakse seda tema kasuks. Ei saa öelda, et kohaldame täielikku vangistust, kuna see on inimesele kasulik. Ei saa põhjendada, et inimesele kahju tekitamine on vajalik. Tagasilöögid eripreventsioonile tulid 70.ndatel, nüüdseks on maha
29 Seega on seaduse eesmärgiks korrigeerida ja tugevdada karistuste nii üldpreventatiivset kui ka eripreventatiivset mõju. Üldpreventatiivse mõju saavutamiseks võib piisata võimalikult karmist karistusest, samas peab karistus olema eripreventatiivse mõju tagamiseks õiglane, andes võimaluse ja pannes süüdimõistetu väärtushinnanguid muutma või neid korrigeerima. Üksnes karistuse määramine õiges koguses ja määras tagab eripreventsiooni põhimõtete rakendatavuse. Karistus saab aga olla õiglane üksnes mõlema poole, nii seadusandja kui ka kohtuniku koostöös ja tööjaotuses. Seadusandja poolt antavad karistusliigid ja raamid annavad väga üldise pildi ja ettekujutuse õigest ning õiglasest karistusest, samuti puudub seadusandjal võimalus seadusloome tulemusel ette näha kõikvõimalikke olukordi vastava kuriteo toimepanemisel. Seega jääb õiglase karistuse määramise kohustus üksnes kohtunikule.30
ametnike poolt. Siin ennekõike läbi hirmu, kui hirmus on karistus ja palju negatiivseid emotsioone see karistus indiviidis tekitab. Positiivne üldpreventsioon pole niivõrd hirmutamine kuivõrd motivatsiooni tekitamine ühiskonnaliikmetes normipäraselt käituda. See peaks tekitama inimeses arusaama, et on vale kuidagimoodi käituda. Normide järgimine n mõistlik ja normipäraselt eesmärgi saavutamine on tõenäosem ja kui mitte järgida, siis mingeid eeliseid sellest ei saa. Eripreventsiooni toimemehhanismid karistatava poolt järgmist kuritegu ennetada. Hirmutamine: inimene teist korda vangi sattuda ei taha. Ümberkasvatamise suund nõustamine jne sellega siiski väga palju tänapäeval ei saavuta. Eluaegne vangistus isoleerimine, kuritegude toimepanemine väljaspool vanglat on lihtsalt võimatu. See on ka lühemaajalistel vangistustel. Seega teatud ajaks muudame inimese ohutuks. Esmane, teisene, kolmandane on hästi fokuseeritud sellele, kellele see konkreetselt on
sooritaks. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Karistamisel ei saa lähtuda ainult indiviidi enda poolsest enda panusest kuriteosse ning ei saa karistada leebemalt lihtsalt serotoniini vähesuse pärast. Oleks teda vaja hoopis karmimalt karistada? Arvestame ka õpivõimet jne, neid on keerulisem õpetada ja nad ei reageeri välisärritajatele sama hästi. Äkki peaks neid karmimalt karistama, et saada paremat toimet? Miks me ei arvesta eripreventsiooni juures bioloogilist poolt? Praegu on see tabu, aga äkki eugeenika kohaselt äkki midagi võib mõistlik olla. Teine küsimus, kas karistada rangemalt või kergamalt neid, kellel on väiksem serotoniini tase ning ta on kasutanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid? Karistada samamoodi, sest kõik on individuaalsed. Biokeemiliste uuringute puhul on veel mitmesuguseid asju, mida on uuritud. Üks on testosteroon ning kui palju on neid meesuguhormoonides
tagasitoomisele ühiskonda) ja negatiivseks (kurjategija kahjustamine või hirmutamine) eripreventiivseks karistusteooriaks. Positisvislik teooria, eriti positiivne eripreventsioon on ka tänapäeval suhteliselt tugeval positsioonil, on toeks kriminaalõiguse sotsiaalriiklikule funktsioonile. Kriitika: õigusriikliku aspekti silma pidades karistatakse kurjategijat juba nagu ette, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei paneks. Samuti ei räägi eripreventsiooni teooria karistustest midagi, mis annab võimaluse kehtestada tähtajatuid karistusi. Veel, juhukurjategijad, ettevaatamatusest kuriteo toime pannud isikud jne, ei vaja ümberkasvatamist ega resotsialiseerimist. Resotsialiseerimisele suunatud poliitika unustab aga tihti isikut karistada tema teo eest. 9 Klassikaline suund Positivistlik suund
selle tagajärjena saabuv karistus. Teistpidi öeldes on see lootus, et kui karistus ka ei suuda parandada kurjategijat, hoiab ta teisi kuritegudest eemale. Üldpreventsioon tähendab selge seose kujundamist kuriteo toimepanemise ja karistuse vahel. Positiivne üldpreventsioon soodsa hoiaku kujundamine kehtivasse õigusesse ja õiglusse sellise olukorra sisseseadmise kaudu, kus on selge, et iga kuritegu leiab karistuse. Eripreventsiooni all mõeldakse kindla kurjategija mõjutamist hoidmaks teda eemale retsidiivsusest. Oluline on karistuse rakendamine kättemaksuna teatud mõttes õiglase tasuna õigusrikkuja poolt toimepandu eest. Selle arusaama kaugem lähtekoht on nn ühiskondliku lepingu idee: inimesed on kokku leppinud teatud käitumisalustes tagamaks igaühe huvide arvestamist teiste poolt oma taotluste elluviimisel. Kurjategija on teinud midagi, mis rikub ühiskondlikku lepet, saades
annaabi.ee 
