Essee raamatu põhjal ,,Me peame rääkima Kevinist" Tänapäeval leidub palju raamatuid, mis on seotud just eripedagoogika teemaga. Lugedes neid raamatuid saame aimu teiste inimeste läbielamistest ning avastame enda jaoks midagi uut. Lugedes Lionel Shriveri romaani avastasin enda jaoks teist tüüpi tundeid kui tavaliselt ning ei osanud otsustada kellele lõppude lõpuks kaasa tunda. Raamat ,, Me peame rääkima Kevinist" mõjutas mind tohutult ning muutis minu seniseid seisukohti. Raamatu peakangelased panid mind mõtlema, et elus ei tasu vastu võtta otsuseid lihtsalt seetõttu, et me kardame kedagi kaotada või püüda kellegile meele järele olla. Autor on suutnud väga täpselt edasi anda kõikide peategelaste tundeid ning tänu sellele on väga kerge nendega samastuda. Raamatus on kirjeldatud niivõrd palju omavahelisi suhteid ning seda on tehtud nii erinevalt, et tekib küsimus : Kuidas küll üks inim...
Õigus vabalt otsustada, kellele enda kohta infot anda ja kellele mitte, on osa enesemääramisõigusest. Abi vajades on inimene aga olukorras, kus ta peab suutma usaldada spetsialisti, kelle usaldamiseks tal veel alust ei ole. Kõigil abistavate elukutsete esindajatel on kohustus hoida saladuses isiklikku laadi informatsiooni, mida nad kas tööalaselt või tööväliselt on kellegi kohta saanud. Vaikimiskohustus on ka õpetajatel ja eripedagoogidel, kes paratamatult saavad oma õpilaste kohta väga mitmesugust infot. Sõltumata sellest, kuidas teave on õpetajani jõudnud, peab tagama talle usaldatud või teatavaks saanud isikuandmete konfidentsiaalsuse. Samas ei ole konfidentsiaalsusnõue absoluutne ning eelkõige neil juhtudel, kui on põhjust karta, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele või et ohus on lapse heaolu, tuleb sellest viivitamata teavitada isikuid, kes on pädevad sekkuma.
leida selle osatoimingu ja sealt edasi aidtaa ja miks ta ei saa järgmist osaoskust/toimingut sooritada? Kus on probleem. Sotsiaaltöötaja - uurib pPeret kui taustsüsteemi ja kogukonda kui taustsüsteemi. Vb mõne asja kõrvaldamine/lisamine keskkonda võib muuta lapse seisundit. KUIDAS hinnata? Kuidas lapse uurimine käib? Hindamise meetoditest ja vahendites on see küsimus. Eri spetsialistel eri vahendid ja võimalused, kuidas lapsi hinnata. Nt ei ole IQ teste tavaliselt eripedagoogidel, Õpsidel on vaatlus, SEKKUMISE KAVANDAMINE Mida täpsemalt teha, et õppmine ja arendamine vastaks lapse arengule paremini, kui see siimaani on olnud. Sekkumine tähendabki lapse õpetamist teisel viisil kuidagi teiste vahenditega. Meditsiiniline sekkumine puudutab osasi erivvajadusi (kõik ei saa). Psühholoogilist ka kõik ei saa. Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks.
See oleks takistanud tööle seatud eesmärkide täitmist. Oma töö tugevuseks pean otsest praktilist kasu, mis õpetamise tulemusena konkreetse lapse puhul ilmnes. Seega toetab käesolev töö mitmeid uurimusi (McKeough jt, 2005; Traumann 2009; Davies jt, 2004), et alakõnega laste tekstiloomeoskust on võimalik sihipäraselt arendada. Käesoleva töö tekstiloomeoskuste arendamise metoodikat (Vt plaat, lisa 8) on võimalik laste tekstiloomeoskuse arendamiseks nii õpetajatel, eripedagoogidel, kui ka logopeedidel kasutada. Tänusõnad Tänan oma töö juhendajat lektor Marika Padrikut, kes mitme aasta jooksul ei kaotanud lootust, et käesolev töö kord valmib ning toetas igati magistritöö valmimist oma soovitustega. Autorsuse kinnitus Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse
pärssima. Kõik me suudame midagi teha iseseisvalt, midagi koos abiga (kas või verbaalne suunamine) ja on asju, millega me üldse toime ei tule. Õppimine toimub sellisel tasandil, kus abiga suudetakse ära õppida. Küsimuson selles, Kui palju aidata, Mil viisil aidata. Nt erikoolis laps vajab palju rohkem tp ja abi, kui tavalaps. Õigemahuline vajalik abi on oluline, arengut suunav tegevus! Aga abi vajavad lapsed erimahus ja eriviisil, Just eripedagoogidel vaja otsistada, kas piisab verbaalsest abist või mitte ainult. !!! Et tegveusele kaasneks kõne, selleks on vaja kommenteerida, korrata !!! Valdavalt on kõne kombineeritud (sisemine ja väline). Kui vähemal/rohkem määral osalevad ...protsessid, tundemallid?, hoiakud müne asja suhtes (tihti negatiivne hoiak). Valdavalt kaasneb motoorika. Inimtegevus sõltub sotsiaalsetest suhetest (pean, tahan, ei taha, jne). Tegevus ja psüühika arenevad tegelt
annaabi.ee 
